Aju kasvaja

Üldine informatsioon

Nagu teisteski kehaorganites, võivad ka siin areneda healoomulised või pahaloomulised kasvajad aju. Igal aastal töötab Saksamaal eelvaade välja umbes 8,000 inimesel aju kasvaja. Need on kasvajad, mis pärinevad otse aju.

Lisaks on seal suur hulk ajumetastaasidega, nn sekundaarsed ajukasvajad. Mõned ajukasvajad esinevad tavaliselt aastal lapsepõlv ja on levinuim teine ​​vorm vähk lastel ja vähiga seotud surma kõige sagedasem põhjus. Teised esinevad peamiselt kõrges eas. Järgmises tekstis selgitatakse, milliseid sümptomeid need kasvajad põhjustavad, kuidas ajukasvajaid klassifitseerida, milliseid diagnostilisi teste kasutatakse ja kuidas neid ravida.

Klassifikatsioon

Ajukasvajad võib jagada healoomulisteks (pahaloomulisteks) ja pahaloomulisteks (pahaloomulisteks) kasvudeks. Seda tehakse kasvajakoest võetud proovi abil. Lisaks eristatakse neid ka koe järgi, millest nad pärinevad, nn algkoest, rakkude koostisest ja kasvukäitumisest.

See klassifikatsioon pärineb maailmast Tervis Organisatsioon (WHO) ja hõlmab kokku 130 erinevat keskkasvajat närvisüsteem. Eristatakse nelja erinevat diferentseerumisastet: kõige levinumad peamised ajukasvajad on meningioomid, mis moodustavad umbes 35 protsenti kõigist kasvajatest ja pärinevad meninges. Neile järgnevad aju tugirakkude (gliarakud) kasvajad, nn glioomid.

Nende hulka kuuluvad astrotsütoomid, ependümoomid ja oligoendroglioomid, mis kõik on healoomulised. Ependümoomid on kasvud, mis pärinevad ajukambrite sisemisest vooderdist. Pahaloomuliste glioomide hulka kuuluvad glioblastoom, mis on suuruselt teine ​​ajukasvaja umbes 16 protsendiga.

Hüpofüüsi kasvajad, st hüpofüüsi, esinevad umbes 13.5 protsendil juhtudest. See võib teile huvi pakkuda: Need sümptomid viitavad a hüpofüüsi kasvaja! Laste levinumad ajukasvajad on healoomulised astrotsütoomid peaaegu 40 protsendiga ja medulloblastoomid.

Medulloblastoomid on kasvajad, mis mõjutavad väikepea. Lisaks primaarsetele ajukasvajatele, st kasvajatele, mis tekivad otse ajukoest, on ka sekundaarsed ajukasvajad. Need on ajumetastaasidega, mis on teiste elundite teiste pahaloomuliste kasvajate metastaasid (tütarkasvajad).

Uued koemoodustised ajus on metastaasid 20–30 protsendiga. Valdavalt sellised vähid nagu nahk vähk, neer vähk rinnavähk ja kops vähk levib sageli ajusse ja settib metastaasid seal.

• WHO I klass: healoomuline, aeglasekasvuline
• WHO II aste: endiselt healoomuline
• WHO III aste: juba pahaloomuline
• WHO IV aste: väga pahaloomuline, äärmiselt kiiresti kasvav

Lisaks pahaloomulistele kasvajatele on ka ajukasvajaid, mida saab liigitada healoomulisteks.

WHO ajukasvajate klassifikatsioonis on need kokku võetud kui I (healoomuline) ja II (poollooduslik) aste. Healoomulised kasvajad ei kasva tavaliselt teistesse ajukudedesse ega hävita neid. Nad võivad sellest hoolimata olla ohtlikud oma suuruse ja sellega seotud ajukompressiooni tõttu.

Kuigi operatsioon on healoomuliste kasvajate peamine ravi, on viiteid nende ravimiseks kiiritusraviga või harvemini keemiaravi. Milline individuaalne ravi sobib, tuleks raviarstiga arutada.

• Klassifikatsiooni I klassi kuuluvad kasvajad kasvavad tavaliselt väga aeglaselt ja on põhimõtteliselt kirurgiliselt ravitavad.

  Kas operatsioon on üksikjuhul võimalik, sõltub nii kasvaja tüübist ja klassifikatsioonist kui ka muudest teguritest.

• Kasvajad, mis on klassifitseeritud WHO klassifikatsiooni II astme järgi, kasvavad samuti aeglaselt, kuid neil on kalduvus pärast eemaldamist uuesti ilmneda ja kasvada. Sellest hoolimata ravitakse neid kasvajaid sageli ka kirurgiliselt.

Pahaloomulisi ajukasvajaid nimetatakse pahaloomulisteks, kuna erinevalt healoomulistest kasvajatest kasvavad need tavaliselt väga kiiresti ja võivad takistamatult kasvada kõikidesse aju piirkondadesse. Selles protsessis hävitatakse rakud, millesse pahaloomuline ajukasvaja kasvab.

Maailm Tervis Organisatsioon (WHO) liigitab ajukasvajad skeemi, mis väljendab haiguse pahaloomulisust. Erinevaid tasemeid on kokku neli, kusjuures III aste liigitatakse poolpahaloomuliseks ja IV aste pahaloomuliseks. Kasvajad, mida saab liigitada IV klassi, läbivad tavaliselt kiire ja surmaga lõppenud kursi.

Lisaks kasvajatele, mis arenevad peamiselt ajus, on kasvajaid, mis esinevad ka metastaasid (ajumetastaasidega) teiste organismi pahaloomuliste kasvajate kohta juhataja. Neid liigitatakse ka pahaloomulisteks. Pahaloomulistel kasvajatel on prognoos üldiselt ebasoodne või väga ebasoodne. Siiski on olemas ravimeetodeid, mis võivad oluliselt pikendada kannatanute elu.

Eriti moodne keemiaravi ja kasvajate kiiritamine võib eluiga pikendada. Operatsioon võib aidata ka eluiga pikendada. Milline teraapia on konkreetsel juhul sobiv, sõltub mitmest erinevast tegurist ja seda tuleks raviarstiga arutada.