Aju kasvajad (RHK-10-GM C71.-: Pahaloomuline kasvaja aju) on keskse osa neuroektodermaalse koe kasvajad närvisüsteem. Eristada saab järgmisi ajukasvajaid (koljusiseseid ruumi hõivavaid protsesse):
- Neuroepiteliaalsed kasvajad (glioomid) - umbes 50% juhtudest.
- Astrotsütoomid - astrotsüütidest pärinev neoplasm; 25% põhikoolist aju kasvajad, lastel 50%.
- Ependümoomid - koosnevad peamiselt neoplastilistest ependümaalsetest rakkudest (kuuluvad gliiarakkude rühma).
- Ganglioblastoomid - neuroepiteliaalsest rakust pärinev neoplasm; umbes 50% kõigist täiskasvanute ajukasvajatest.
- Gangliotsütoomid - pärinev neoplasm ganglion rakud ja Schwanni rakud (gliocytus periphericus, ka Schwanni rakk ehk lemnotsüüt).
- Glioblastoom (astrotsütoom III-IV aste) - 15% kõigist primaarsetest kasvajatest.
- Oligodendroglioomid - oligodendrotsüütidest pärinev neoplasm; 10% primaarsetest ajukasvajatest.
- Medulloblastoomid - neuroektodermaalsetest või neuroepiteliaalsetest rakkudest pärinev kasvaja; 5% primaarsetest ajukasvajatest (lastel 20%).
- Neurinoomid (sünonüümid: schwannoma, healoomuline perifeerse närvi ümbrise kasvaja BPNST) - healoomuline (healoomuline) ja tavaliselt aeglaselt kasvav perifeerse kasvaja närvisüsteem mis tulenevad Schwanni rakkudest.
- Plexus kasvajad - neoplasm, mis pärineb veenipõimikutest.
- Pinealoomid - pärinevad käbinäärmest.
- Spongioblastoomid (pilotsüütilised astrotsütoom).
- Mesodermaalsed kasvajad - umbes 20% juhtudest.
- Angioblastoomid (kuuluvad alamrühma “ebakindla histogneesiga kasvajad”).
- Meningioma - kõige tavalisem neoplasm.
- Sarkoomid - mesenhümaalsest koest pärinev neoplasm.
- Ektodermaalsed kasvajad - umbes 10% juhtudest.
- Hüpofüüsi adenoomid - on healoomulised kasvajad, mis tekivad hüpofüüsi (adenohüpofüüs; hüpofüüsi eesmine sagar); 10-15% kõigist ajukasvajatest.
- Craniopharyngeoma (Erdheimi kasvaja, craniopharyngioma, craniopharyngeoma; inglise keeles: craniopharyngioma) - lamerakult pärinev kasvaja epiteel; esinevad peamiselt lastel / noorukitel ning 50. – 75. eluaasta vahel.
- Sugurakkude kasvajad - umbes 2-3% juhtudest.
- Dermoid - haruldane, healoomuline, aeglaselt kasvav neoplasm, mis võib hõlmata erinevaid kudesid.
- Epidermoidid - embrüonaalselt tuletatud KNS kasvajad; nad on tserebellopontiini nurga all ruumi hõivavate kahjustuste kõige olulisemate kasvajate hulgas.
- Germinoomid - tsentraalse sugurakkude kasvaja närvisüsteem (KNS).
- Hamartomas - koe väärarengust tulenev kasvaja.
- Teratoomid - kaasasündinud, sageli elunditaoline segakasvaja, mis areneb primitiivsetest pluripotentsetest tüvirakkudest.
- Aju metastaasid (metastaatilised / tütrekasvajad, sümptomaatilised) - kuni 20% juhtudest; esineda u. 15-30% kõigist süsteemse kasvajahaigusega patsientidest: eriti bronhide kartsinoomi korral (kops vähk), piimanäärmevähk (rinnavähk), neerurakk-kartsinoom, pahaloomuline (pahaloomuline) melanoom (must nahk vähk), lümfoom, eesnääre kartsinoom (Eesnäärmevähi), seedetrakti neoplasmid, kilpnäärme kartsinoom.
Sooline suhe: primaarsetes ajukasvajates on meessoost ja naissoost suhe hinnanguliselt 6: 4 astrotsütoom, glioblastoom, medulloblastoom, neurinoom sagedamini kui naised. Pinealoomas mõjutavad mehed oluliselt sagedamini kui naised vanuses 12: 1. Teistes ajukasvajates sugu jaotus on tasakaalus. Sageduse tipp: ajukasvajate maksimaalne esinemissagedus jääb 40. ja 60. (70.) eluaasta vahele. Teine esinemissageduse tipp on aastal lapsepõlv (ajukasvajad on lastel teisel kohal pahaloomulised kasvajad). Oligodendroglioom esineb sageli lastel vanuses 3 kuni 10 aastat. Pinealoom esineb peamiselt vanuses 10 kuni 30 aastat. Ependümoomid esinevad tavaliselt lastel vanuses 8-15 aastat. Esinemissagedus (uute juhtude sagedus) on umbes 10 juhtu 100,000 3,000 elaniku kohta aastas. Saksamaal on umbes 5,000–XNUMX uut juhtumit glioblastoom aastas. Esinemissagedus neurinoom on umbes 1 haigus 100,000 0.5 elaniku kohta aastas. Kraniofarüngeooma esinemissagedus on 2–100,000 juhtu 50 XNUMX elaniku kohta aastas. Kursus ja prognoos: kulg ja prognoos sõltuvad histoloogilisest (peenekoe) liigitusest ja kasvaja lokaliseerimisest. Kui ajukasvajad mõjutasid lapsi, siis mida varem lapsed diagnoositi, seda suurem on tõenäosus, et hiljem on vaja tuge. Rohkem kui XNUMX% lastest, kes elavad üle kesknärvisüsteemi kasvajatest, seda ei tee viima iseseisev elu täiskasvanueas. Medulloblastoomi, astrotsütoom ja ependümoom olid kõige levinumad kasvajad, mis mõjutasid lapsi. 5-aastane elulemus: astrotsütoomi 5-aastane elulemus on sõltuvalt palgaastmest 10-60%. Glioblastoomi korral on see ainult maksimaalselt kolm protsenti. Koos ravi ellujäämisaeg on umbes üks aasta, ilma ravita umbes neli kuni viis kuud. Pahaloomuliste oligodendroglioomide elulemus on 5 aastat 35-60% (sõltuvalt täpsest histoloogia). Medulloblastoomide elulemus on 50-60%. Pinealoomi keskmine elulemus on 4 aastat. Suremus (surmade arv antud ajavahemikul, lähtudes asjaomase elanikkonna arvust) on ainult kaks protsenti või vähem neurinoom. Viie aasta elulemus on ependümoomi korral 5–20%. Aju metastaasid rinnanäärmekartsinoomiga või väikerakulise neerukartsinoomi metakroonsete metastaasidega patsientidel on elulemus sageli pikk (≥ 24 kuud); ajumetastaasidega patsientidest, kellel on pahaloomuline melanoom on kõige vähem soodne prognoos.
