Aine
Amitriptüliin kuulub antidepressantide rühma. Täpsemalt kuulub see tritsükliliste antidepressantide rühma. Koos ainetega imipramiin, klomipramiin, desipramiin ja doksepiinon amitriptüliin selle ainerühma üks tuntumaid ja sagedamini välja kirjutatud ravimeid.
Iga sekund toimub vastassuunaliste närvilõpmete vahel nn messenger-ainete eraldumine. Need messenger-ained hõlmavad adrenaliini, norepinefriin, serotoniini, dopamiini ja mitmed teised. Selle väljaande kaudu närve omavahel suhelda.
Ainult nii saab stiimuleid edastada ja aju oskab mõelda ja kontrollida meeleolu ja emotsionaalseid aistinguid. Antidepressant narkootikumid on suunatud tundlikele tasakaal nende neurotransmitterite vabastamisest. Vabanenud neurotransmitterite hulka saab mõjutada erineval viisil.
Pärast nende vabastamist neelduvad nad närve, muudeti ebaefektiivseks ja vabastati seejärel järgneva närvitoimingu ajal uuesti. Seda neurotransmitter imendumist saab blokeerida. Selle tulemusena jäävad need pikemaks ajaks närve (sünaptiline lõhe) ja sellel võib olla pikem mõju.
Toimemehhanismi osas tuleb eristada ägedaid mõjusid pikaajalistest. Lühiajalise manustamise korral pärsivad tritsüklilised antidepressandid eespool nimetatud noradrenaliini tagasihaardemehhanismi, serotoniini ja dopamiini. Amitriptüliini pikaajaline manustamine viib retseptorite vähenemiseni, millega neurotransmitterid seonduvad ja toimivad (beeta-retseptorid).
Samal ajal on alfa-retseptorid tugevamalt reguleeritud ja tundlikumad neurotransmitterite suhtes. See viib üldise ajami suurenemiseni. Lisaks on frontaalis suurenenud ülekandeaine gamma-amino-võihappe aktiivsus aju kui ravimit kasutatakse pikemat aega. Eeldatakse, et muu hulgas vähendatakse seda tegevust aastal depressioon ja amitriptüliinil võib olla depressiooni leevendav toime. Amitriptüliinil on alates esimesest nädalast rahustav (rahustav), teisest nädalast stimuleeriv (tümereetiline) ja kolmandast nädalast meeleolu tõstev (tümoleptiline) toime.
Amitriptüliini kõrvaltoimed
Amitriptüliini kasutamisel on kõige levinumad kõrvaltoimed: ka see vähendab krampide künnist. See võib põhjustada arestimise (epilepsia) amitriptüliini all. Juures süda, võib see vallandada arütmia (südame düsrütmia) ja südamepuudulikkuse.
Lisaks võib see põhjustada nahalööbeid, nende suurenemist maks väärtused, veri moodustumishäired, söögiisu ja kehakaalu tõus, suurenenud juuksed kasvu- ja unehäired ning igapäevaselt väsimus (läbipõlemise sündroom) ja kontsentratsioonihäired. Amitriptüliini kõrvaltoimete kohta leiate lisateavet siit: Amitriptüliini kõrvaltoimed
- Suukuivus
- Urineerimisraskused
- Kõhukinnisus, südame löögisageduse tõus ja
- Silmasisese rõhu tõus (glaukoom). Nagu paljud teisedki psühhotroopsed ravimid, on amitriptüliinil mitmeid kõrvaltoimeid, kuid need ei pruugi ilmneda igal patsiendil tingimata samal määral.
Kui mõnel patsiendil pole isegi mitmeaastase amitriptüliini võtmise ajal peaaegu mingeid kõrvaltoimeid, kannatavad teised patsiendid mitme samaaegse esinemise all amitriptüliini kõrvaltoimed. Eriti sage on amitriptüliini võtmisel kaalu suurenemine, mis on põhjustatud korduvatest näljahoogudest ja sellest tulenevast suurenenud toidutarbimisest. Üldiselt on kaalutõus amitriptüliini tavaline kõrvaltoime, st see mõjutab iga kümnest patsiendist.
Mõned patsiendid arenevad diabeet mellitus ehk nn diabeet, kehakaalu tõusu ja suurema toidutarbimise tõttu. Amitriptüliini teine levinud kõrvaltoime on väsimus. See juhtub peamiselt ravi alguses ja seda saab kasutada ka terapeutiliselt, kui patsientidel on probleeme uinumisega.
Sellisel juhul võib amitriptüliini võtta enne magamaminekut ja seeläbi aidata patsiendil uuesti puhata. Sellegipoolest on väsimus amitriptüliini soovimatu kõrvaltoime, kuna see võib kiiresti muutuda autojuhtimise puudumiseks, mis pole depressiooniga patsientide jaoks üldse soovitav. Üldiselt on nn kesknärvisüsteemi häired (st aju) on levinud ja neid esineb igal kümnendal patsiendil.
Lisaks väsimusele kui amitriptüliini kõrvaltoimele peavalu (tsefalgia), pearinglus (peapööritus), agressioonid ja suurenenud värinad (värisemine) võib samuti esineda. Võimalikud on ka amitriptüliini põhjustatud kõrvaltoimed silmas. Sel juhul võivad eelkõige õpilased muutuda.
Need ei pruugi amitriptüliini võtmisega enam kaugelt või lähedalt tulevatele stiimulitele adekvaatselt reageerida ning võivad tekkida nn silmade kohanemishäired (majutushäired). Üldiselt tuleb aga eelkõige karta tsentraalseid kõrvaltoimeid, st neid kõrvaltoimeid, mida aju kontrollib. Nende hulka kuuluvad liikumishäired (ataksia), ülalmainitud väsimus ja unisus, segasus, keskendumishäired, suurenenud ärevus, tugevalt eufooriline meeleolu (maania), unetus, õudusunenägusid ja harva hallutsinatsioonid.
Amitriptüliini kõrvaltoime, mida paljud meessoost patsiendid kardavad, on seksuaalse soovi ja tugevuse kaotus (libiido kadumine kuni tugevuse kadumiseni). Samuti kannatab üle 10% kõigist patsientidest amitriptüliini kõrvaltoimed mis mõjutavad süda. Need sisaldavad süda komistamine (südamepekslemine), liiga kiire südamelöök (tahhükardia) ja probleeme vereringega (ortostaatiline hüpotensioon).
Lisaks võib amitriptilüün suureneda või isegi halveneda südamepuudulikkus kõrvaltoimete tõttu. Väga harva nn AV-plokk, st tekib südame juhtivushäire, mida patsient tajub siis südame rütmi häirena. Tõttu amitriptüliini kõrvaltoimed südamel on südame regulaarne uurimine EKG-ga kohustuslik.
Seedetrakti mõjutab ka amitriptüliin ja kõhukinnisus, iiveldus ja kuiv suu (kserostoomia) on levinumad. See võib patsiendi jaoks muutuda nii ebameeldivaks, et ta saab toitu süüa ainult koos vedelikuga, kuna seda pole enam piisavalt sülg aasta suu. Amitriptüliini põhjustatud naha kõrvaltoimed on üsna haruldased, kuid patsiendid higistavad siiski rohkem, mis on paljude patsientide jaoks väga ebameeldiv.
Amitriptüliini kõrvaltoimete hulka kuuluvad ka tundlikkushäired (paresteesiad), mis võivad nahka mõjutada. Üldiselt on amitriptüliinravi alguses (umbes esimese 2 nädala jooksul) ülekaalus kõrvaltoimed ja antidepressant toime saabub alles umbes 2 nädala pärast. Pärast kahte esimest nädalat, kui keha on uue ravimiga harjunud, peaksid kõrvaltoimed olema nõrgemad ja amitriptüliini tegelik antidepressantne toime olema tugevam.
Kaalutõus amitriptüliinravi ajal on psühhotroopsete ravimite üks levinumaid kõrvaltoimeid. Amitriptüliini võtmise ajal kaalus üle 10% kõigist patsientidest. Ühelt poolt on see tingitud asjaolust, et amitriptüliin võib seedimist kahjustada ja seeläbi sagedamini esineda kõhukinnisusja teisest küljest kannatavad paljud patsiendid raevukas nälg psühhotroopse ravimi võtmise ajal.
Selle tulemusena võib amitriptüliin põhjustada kehakaalu tõusu. Teiselt poolt kaotavad mõned patsiendid kaalu, võttes amitriptüliini, kuna nad kannatavad rohkem iiveldus ja oksendamine. Teised patsiendid seevastu ei kurda amitriptüliini võtmise ajal ei kehakaalu tõusu ega kehakaalu langust. Kui aga patsient märkab, et tal on amitriptüliini tõttu tugev kaalutõus, tuleb kiiresti otsustada raviarsti poole (psühhiaater) kas saab kasutada mõnda muud psühhotroopset ravimit, kuna kehakaalu tõus võib viia ka diabeet suhkruhaigus (diabeet) või südameprobleemid (südame isheemiatõbi).
