Anaeroobne künnis

Sportlik sooritus nõuab alati energiat (ATP). Anaeroobne künnis tähistab punkti, kus keha ei saa enam katta oma energiatootmist hapniku transportimisel läbi veri. Seda nii sportliku soorituse alguses kui ka suurema koormuse korral.

Anaeroobse läve ületamisel tekib energia anaeroobse-laktatsiidse ainevahetuse kaudu. Vt 2. energiatootmise all. Anaeroobsel lävel on otsustav roll, eriti võistlusspordis, kuna just sel hetkel võivad treeningud olla eriti tõhusad.

Lisaks tähistab anaeroobne lävi jõudlusparameetrit, mida saab määrata laktaat kõver. See jõudlushinnang jõudis siiski oma piirideni (vt allpool). Anaeroobse läve saab määrata lisaks hapnikuta energiakasvule ka akumuleeruva järgi laktaat.

Anaeroobse läve juures on maksimum laktaat püsiseisund (maxlass). See tähendab, et laktaadi akumuleerumine ja eliminatsioon on maksimaalses tasakaalus. Igasugune koormuse suurenemine põhjustab laktaadi taseme eksponentsiaalset tõusu.

Inimese kehal on energia tootmiseks neli erinevat võimalust. - 1. anaeroobne alahape: see energiatootmise vorm hõlmab lõhustamist kreatiin fosfaadid (KrP). Energia on koheselt saadaval, kuid kulub kiiresti (sprint).

  • 2. Anaeroobne piimhape: Selles protsessis süsivesikuid (glükoosi) kasutatakse glükolüüsil ilma hapniku tarbimiseta. Toodetakse laktaati, st lihas hapestub üle.

See energiatootmise vorm on 400–800 meetri vahemikus maksimaalsete jooksude prioriteet. - 3. aeroobne glükolüütiline: Süsivesikud (suhkrut) kasutatakse glükolüüsil koos hapniku tarbimisega.

See on kiire vastupidavus jookseb. - 4. aeroobne hüpolüütiline: selles energiatootmisprotsessis oksüdeeritakse vabad rasvhapped hapniku tarbimisega. Seda eriti aeglase korral vastupidavus jooksmine.

See oli MADER jt. 1976, kes kehtestas esmakordselt anaeroobse läve fikseeritud väärtusega 4 mmolL / L. See on siiski ainult suunaväärtus, mida ei saa kanda kõigile sportlastele.

Igal sportlasel on individuaalne anaeroobne künnis. Selle künnise määramiseks on sporditeadlased viimaste aastakümnete jooksul avaldanud arvukalt artikleid. Vaadake laktaadiläve kontseptsioone.

Erinevad künniskontseptsioonid annavad anaeroobse künnise korral ka erinevad laktaaditasemed. Ühtegi künniskontseptsiooni pole veel teaduslikult tõestatud ja seetõttu pole ühelgi kontseptsioonil kehtivus. Järelikult ei tehta järeldusi üksikute sportlaste tegevuse kohta.

Anaeroobne künnis, vastavalt laktaadikõver, alluvad arvukatele individuaalselt vastunäidustatud kõikumistele. Anaeroobne künnis sõltub vormist ja kellaajast. Neid tuleks laktaaditestis alati arvestada.

Lisaks on toitumisel laktaadi arengus otsustav roll. Laktaat moodustub süsivesikuid. Kui neid pole, tekib laktaati vähem.

See räägiks küll parema jõudluse eest, kuid poleks õige. Eelkoormus on ka laktaadi moodustumise otsustav kriteerium. Katse päeval ei tohiks enne stressi olla. Päev enne laktaadi testi on ainult kerge treening.