Sissejuhatus
Anafülaktiline šokk on anima maksimaalne variant allergiline reaktsioon otsest tüüpi (I tüüp). See on programmi ülereageerimine immuunsüsteemi erinevate ainete suhtes (nt mesilase / herilase nõelamine, toit, ravimid). See viib sümptomeid allergiline reaktsioon (sügelus, viljad, punetus) ja lisaks tilk veri rõhk, isegi vereringepuudulikkuse korral.
Lisaks hingamine raskused, südamepekslemine, tung urineerida ja roojamine, võib tekkida isegi niisutamine ja roojamine. See on teravalt eluohtlik reaktsioon. Seetõttu tuleks erakorralise meditsiini arstile teatada ja esmaabi tuleks alustada meetmetega. Mõnel patsiendil on hädaabikomplekt, millega nad saavad juba kohapeal oma ravi alustada.
Sümptomid
Anafülaktika korral šokk, ilmnevad allergilise vahetu reaktsiooni (anafülaksia) tüüpilised sümptomid. Anafülaktiline reaktsioon jaguneb neljaks etapiks, mis peaks võimaldama hinnata reaktsiooni raskust. Kuigi need etapid võivad toimuda järjest, võib kohe alguses jõuda kõrgema astmeni.
Tüüpilised sümptomid allergiline reaktsioon on sügelus, mida saab lokaliseerida või levida üle kogu keha; tegelikust nahatasemest tõstetud helbed (urticae) - need võivad muuta kuju ja ühineda; näo punetus (vt loputuse sündroom) ja nahale üldiselt kuumuse tunne. Levinud on ka rahutus ja hirm. Tõsiste reaktsioonide korral süda südamepekslemine, langus sisse veri surve, tung roojamiseks, iiveldus, süljeeritus ja hingamine võib esineda ka raskusi.
Šokk sõna kitsamas tähenduses on see, kui on ka väga madal veri vereringe puudulikkusega rõhk ja eluohtlik õhupuudus koos hingamisteede tursega. See võib viia ka teadvuseta. Äärmuslikel juhtudel võib surm tekkida hingamise seiskumise ja / või vereringe peatamise kaudu.
Põhjustab
Iga aine, mis võib põhjustada allergiat, võib põhjustada anafülaktilise šoki. On tüüpiline, et ainult teine kontakt viib sellise reaktsioonini. Kuna aga allergeenid on tavalised ained, ei tajuta esimest kontakti sageli teadlikult.
Levinumad käivitajad on: arvukad ravimid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone kuni anafülaktilise šokini. Allergilised reaktsioonid on suhteliselt tavalised, samas kui anafülaktiline šokk kui maksimaalne variant on suhteliselt haruldane. Allergilisi reaktsioone vallandavad ravimid on nt antibiootikumid (eriti penitsilliin Grupp), valuvaigistid (nagu näiteks aspiriin, ibuprofeen, paratsetamool, metamisool) Ja Röntgen kontrastaine.
Paljud toidud vallandavad ka allergia. Allergia pähklite, soja ja koorikloomade suhtes (nt homaar, krabisid, rannakarbid) on eriti levinud. Selliste allergiate esinemissageduse kohalikke erinevusi saab määrata.
Näiteks on maapähkliallergia USA-s sagedamini kui Euroopas. Selle põhjuseks on suur maapähklivõi tarbimine. Mesilase ja herilase nõelamine võib sageli põhjustada anafülaktilisi reaktsioone.
Allergilise reaktsiooni all mõistetakse nõelamiskoha turset üle 10 cm ja allergilise reaktsiooni sümptomeid. Anafülaktilise reaktsiooni võib käivitada eelkõige: hingamine lateksit sisaldavas tolmus. Sage kokkupuude lateksiga toob kaasa suurema riski haigestuda a lateksiallergia.
Seetõttu kannatavad eriti inimesed, kellel on lateksiga tööl palju kokkupuuteid (eriti meditsiinivaldkonnas, kuna paljud ühekordsed kindad on valmistatud lateksist). Õietolm on sageli nohu vallandaja nina ja pisarad allergilise rinokonjunktiviidi taustal. Harvadel juhtudel võivad need põhjustada ka anafülaktilisi reaktsioone. Bakteriaalsed komponendid võivad infektsioonide taustal põhjustada ka tõsiseid allergilisi reaktsioone. Need võivad ilmneda ka ravi ajal antibiootikumid, kui bakterid lagunevad ja paljud bakterikillud sisenevad verre.
