Sünonüümid laiemas tähenduses
- Depressiivsed sümptomid
- Antidepressandid,
- Depressioonid
- Bipolaarne häire
- Melanhoolia
- Depressiooni teraapia
Reeglina ei põhjusta depressioonisümptomite paranemist ainult ravimid (vt depressioon). Sellegipoolest on uimastikäsitlus tänapäeval osa ravi kontseptsioonist depressioon. Nagu paljude psüühikahäirete ravis kasutatavate ravimite puhul, kuuluvad ka antidepressandid üldisesse kontseptsiooni, mis peaks koosnema erinevatest sammastest.
Selles kontekstis on eriti oluline patsienti teavitada ravimi mõjudest ja kõrvaltoimetest, aga ka anda teada haiguse raskusest. depressioon terapeutiliselt. Depressiooni raskuse muutudes muutub enamikul juhtudel ka ravi ravimitega. Nagu ka ravimisel skisofreenianäiteks tuleb eristada ägedat, konservatiivset ja ennetavat ravi.
Ravimite kiireloomulisus sõltub ka häire raskusastmest. On üsna ilmne, et konkreetsete enesetapukavatsustega patsiendid vajavad abi palju kiiremini kui näitekstalvine depressioon“. Järgnev on üldine teave antidepressantide kohta. - Näidustused (millal on antidepressandid / antidepressandid sobivad ja vajalikud) antidepressantide kasutamiseks. - tegevuse algus
- Kui kaua tuleb antidepressanti võtta?
Narkoravi
Näidustused antidepressandi kasutamiseks Nime järgi kasutatakse nn depressiivses episoodis loomulikult antidepressante (antidepressante). Kirjanduses on selleks soovitusi, kuid neid tuleks mõista ainult sellistena, st alati tuleb vaadata individuaalset, ainulaadset patsienti ja mitte ainult diagnoosi. Ka kontekstis premenstruaalne sündroom, raske meeleolumuutused või depressiivseid meeleolusid.
Kui meeleolu langus püsib pikemat aega, võib kaaluda antidepressantidega ravi. - Raske depressiivne episood: siin ravimid, mis mõjutavad rohkem kui ainult üht ainet (nt venlafaksiin as SNRI-d) soovitatakse pigem ravimeid, mis mõjutavad ainult ühte ainet, näiteks SSRI-d (nt fluoksetiin)
- Kui depressiooniga kaasneb suur ärevus, soovitatakse ravimeid, millel on ka summutav toime.
- Düstüümia ehk kerge, kuid püsiva depressiivse meeleolu korral on eriti soovitatav kasutada SSRI-sid, kuna need on hästi talutavad ja neil on isegi väikestes kogustes tõendatav mõju. - Hooajaline depressioon, nt talvine depressioonSamuti kahtlustatakse, et see on serotoniini messenger aine. Sel põhjusel on soovitus suunatud suunas SSRI.
- Eakate depressiooni (vanadusdepressioon) korral tuleks võimaluse korral vältida tritsüklilisi antidepressante, kuna need mõjutavad teadaolevalt süda. Sel põhjusel, SSRI peaks selles rakendusalas olema tänapäeval peamine ravimeetod. Hästi dokumenteeritud terapeutilist edu antidepressantide / antidepressantide kasutamisel saab näidata ka ärevushäired.
Traumajärgse stressihäire ravis kasutatakse SSRI soovitatakse lisaks psühhoterapeutilisele toele ka. Ka siin on soovitused, et mitme aasta pikkune ravi võib olla kasulik. Valu: tundub, et peaaegu igal antidepressandil on valu leevendavad toimemehhanismid.
Sel põhjusel kasutatakse neid tänapäeval sageli valu ravim (nt peavalu või migreen). Tritsüklilised antidepressandid tunduvad siin olevat SSRI-dest paremad. Tundub, et antidepressantide tegeliku toime ja AKV vahel puudub seos valuleevendav toime.
Teine positiivne omadus on asjaolu, et valuravi nõuab sageli ainult väga väikseid koguseid ravimit, mis vähendab loomulikult kõrvaltoimete riski. Söömishäire: on mõned uuringud, mis näitavad, et antidepressandid on tõhusad söömishäirete korral, näiteks bulimia ja liigsöömine. Eelnev düsfooriline sündroom (PMDS / PMS): see on paljude naiste jaoks väga murettekitav sümptomite kompleks, mis viib füüsiliste ja psühholoogiliste muutusteni.
Need muutused on otseselt seotud menstruaaltsükliga. SSRI sertraliin (nt Zoloft) on eriti soovitatav raviks. Ka siin piisab sageli väikestest annustest.
Ravimit võib anda ka ennetava meetmena, st enne uue PMR-i "tõusu" tekkimist. . Ka traumajärgse stressihäire ravimisel on lisaks psühhoterapeutilisele toele soovitatav manustada SSRI-d.
Ka siin on soovitused, et mitme aasta pikkune ravi võib olla kasulik. Valu: peaaegu igal antidepressandil näib olevat valu leevendav toimemehhanism. Sel põhjusel kasutatakse neid tänapäevases valuravis sageli (nt peavalu või migreen).
Tritsüklilised antidepressandid tunduvad siin olevat SSRI-dest paremad. Näib, et antidepressantide tegeliku toime ja valuvaigistava toime vahel pole seost. Teine positiivne omadus on asjaolu, et valuravi nõuab sageli ainult väga väikseid koguseid ravimit, mis vähendab loomulikult kõrvaltoimete riski.
Söömishäire: on mõned uuringud, mis näitavad, et antidepressandid on tõhusad söömishäirete korral, näiteks bulimia ja liigsöömine. Eelnev düsfooriline sündroom (PMDS / PMS): see on paljude naiste jaoks väga murettekitav sümptomite kompleks, mis viib füüsiliste ja psühholoogiliste muutusteni. Need muutused on otseselt seotud menstruaaltsükliga.
SSRI sertraliin (nt Zoloft) on eriti soovitatav raviks. Ka siin piisab sageli väikestest annustest. Ravimit võib anda ka ennetava meetmena, st enne uue PMR-i "tõusu" tekkimist.
. - Üldine ärevushäire: On uuringuid, mis seda näitavad venlafaksiin (SNRI-d) sobib eriti sageli ärevushäirega seotud depressioonisümptomite raviks. - Paanikahäire / paanikahood: depressioonisümptomeid leitakse sageli ka paanikahäirete korral, kuid neid saab SSRI-ga hästi ravida.
Soovitus on tehtud eelkõige hea talutavuse tõttu. - foobiad: üldiselt psühhoteraapia on foobiate ravi, kuid on paljutõotavaid uuringuid, mis on näidanud SSRI ja MAO inhibiitorid eest sotsiaalne foobia. - Obsessiiv-kompulsiivne häire: SSRI-de head efektiivsust on tõestatud ka obsessiiv-kompulsiivse häire korral.
Probleemid on siin aga selles, et paranemine võtab aega kuid ja püsiva edu saavutamiseks on sageli vaja mitmeaastast ravi. Leiad Lisainformatsioon meie teema all. OCD.
Antidepressantide toime algus Antidepressantide toime algab tavaliselt aeglaselt ja pidevalt. Teraapia võimalikult kiire edu saavutamiseks on siiski vaja ravimeid võtta pikaajaliselt ja regulaarselt. Kui see seisund on täidetud, peaks sümptomite aeglane ja kerge paranemine toimuma 14 päeva jooksul.
Tõeline kliiniline paranemine toimub tavaliselt alles umbes 4 nädala pärast. Kui aga ajavahemikul 2. ja 4. nädalal ei ole sümptomite paranemisele kalduvust, tuleks uuesti läbi mõelda, kas see on selle konkreetse patsiendi jaoks õige ravim. Lõppude lõpuks ei erine antidepressandid peaaegu kõigist meditsiinis kasutatavatest terapeutilistest meetmetest.
Kõik inimesed pole ühesugused ja seetõttu võib juhtuda, et hästi uuritud depressiooniravim avaldab suurepärast mõju 100 patsiendile ja et 101. patsiendi puhul pole teraapia üldse edukas. Seda võimalust peavad teadma terapeut ja patsient. Põhimõtteliselt pole see dramaatiline, kuna programmis on palju alternatiivseid võimalusi depressiooni teraapia täna.
Arsti ülesanne on leida a tasakaal kiire, kuid mitte liiga kiire annustamise vahel. Kui annust suurendatakse ravi alguses liiga ettevaatlikult vajalikule tasemele, võib mõju avaldumiseni jääda viivitust. Teisest küljest, kui annust suurendatakse liiga kiiresti, võib tekkida rohkem kõrvaltoimeid.
Reeglina on üksikute preparaatide puhul siiski üldised väärtused, mille järgi annust tuleks suurendada. Samuti on ravimteraapias oluline mõista depressiooni kui sümptomite kompleksi, st mitme vaevuse kuhjumist (nt unehäired, halb tuju, isukaotus ja nii edasi).
Antidepressandid ei mõjuta tavaliselt kõiki sümptomeid korraga, vaid järk-järgult. Mõni mõjutab esmalt und, teine aga sõitu. On oluline, et patsient vestleks arsti väljakirjutanud arstiga lisaks kõrvaltoimetele ka eeldatavatest mõjudest.
Antidepressantravi eesmärk peab alati olema patsiendi täielik psühholoogiline ja füüsiline taastumine (remissioon). On tõestatud, et antidepressandid suudavad seda saavutada. Kahjuks on tõestatud ka see, et depressiooniepisoodi üle elanud patsiendil on peaaegu 50% tagasilanguse oht.
Sel põhjusel on tungivalt soovitatav jätkata ravimite kasutamist ka pärast ägedate sümptomite taandumist. Edasist ravi pakkuval arstil on konkreetne ülesanne pakkuda põhjalikku teavet. Patsiendile tuleb selgeks teha, et ta peab jätkama oma "pillide" neelamist, kuigi ta ei tunne enam haiguse sümptomeid.
Soovitus edasiseks raviks antidepressantide / antidepressantidega retsidiivi (st sümptomite kordumise vältimiseks samas episoodis) vältimiseks varieerub vahemikus 6 kuni 12 kuud. Kui aga haiguse ajaloos on juba teada muid episoode, ei ole eesmärk enam mitte ainult retsidiivi ennetamine, vaid pigem uue episoodi (relapsi profülaktika) tekkimise vältimine. Siinsed soovitused varieeruvad aastate kaupa.
Üldiselt tuleb ravimiteraapia lõpetamine kokku leppida ravimi väljakirjutanud arstiga. Kui see peaks lõppema, on oluline mitte ravimit järsult lõpetada, vaid seda teha tasakaal see mitme nädala jooksul välja, sest muidu võib see põhjustada ravi katkestamist. Need nähud on tavaliselt pearinglus, iiveldus, oksendamine, unehäired ja keskendumisprobleemid.
Neid mõjusid saab vältida ravimi aeglase katkestamisega. Siinkohal tundub mulle oluline veel kord juhtida tähelepanu sellele, et vaatamata kirjeldatud võõrutusnähtustele ei põhjusta need ravimid sõltuvust, ehkki võõrutusega on mõningaid paralleele. Definitsiooni järgi peab sõltuvusteks peetav ravim vastama ka tolerantsuse kujunemise faktile.
Tolerants tähendab, et sama positiivse efekti saavutamiseks on vajalik annuse pidev suurendamine. Antidepressantravi korral manustatakse ravimit terapeutilisele tasemele ja mitte enam.
