Aordi aneurüsm

Määratlus

Aordi aneurüsm on anuma seina või anuma seinte kottimine. Definitsiooni täitmiseks peab see mõjutama vähemalt ühte kihti.

Sümptomid

Aordi aneurüsm on patoloogiline laienemine aordi. See toimub kas rind või kõht. Kõhuõõnes ei esine esialgu mingeid sümptomeid, mistõttu on raske aneurüsmi varakult avastada.

Mittespetsiifilisi sümptomeid saab kergesti segi ajada teiste haigustega, näiteks a süda rünnak. Suuruse suurenedes surub see ümbritsevaid elundeid ja võib põhjustada ebamugavusi. Teatud suuruse ületamisel on mõnikord võimalik kõhupiirkonnas pulseerivat aneurüsmi palpeerida.

See võib viia ka difuusse seljaosani valu. Aordi aneurüsm rind põhjustab kaebusi nagu köha, hirmsus, valu rinnus, õhupuudus ja neelamisraskused. Rebenemine põhjustab väga tugevat valu kõhuõõnes või rind ala kiirgusega tagaküljele.

Järgmine kõrge veri kaotus viib vereringe kollapsiga koos šokk sümptomid ja see on teravalt eluohtlik olukord. Aneurüsm kõhuõõnes ei põhjusta esialgu mingeid sümptomeid. Kui selle suurus suureneb, võib see viia valu alakõhus, mis võib kiirguda jalgadesse.

Hajuta seljavalu on ka võimalik. Rinnas põhjustab aneurüsm valu rinnus. Lisaks, neelamisraskused ja võib tekkida õhupuudus.

Aneurüsmi rebenemine põhjustab äärmiselt tugevat valu rinnus või kõht, sõltuvalt selle asukohast. Hoarsus võib olla rindkere aordi aneurüsmi sümptom. Teatud suuruse korral võib aneurüsm mõjutada kõri korduvat närvi. See närv innerveerib suure osa lihase lihastest kõri. Kui aneurüsm surub nüüd seda närvi, tekib korduv parees, mille tulemuseks on hirmsus.

Diagnoos

Esiteks on patsiendi uuring (anamnees) ja kliiniline läbivaatus. Anamneesi ajal tuleb küsida eriti võimalikke kaasuvaid haigusi. Kui patsient näitab, et ta kannatab koronaararterite all süda haiguse korral tuleb arvestada aordi aneurüsmi kahtlusega (55% juhtudest).

Muud haigused, mida sageli leitakse kaasuvate haigustena, on kõrge vererõhk ja arteriaalne oklusioonhaigus, süda läbikukkumine ja diabeet mellitus. Jooksul füüsiline läbivaatus, peab arst kõhu põhjalikumalt uurima. Palpatsioon (palpatsioon) ja kõhu kuulamine stetoskoopiga (auskultatsioon) võivad anda märke kõhu aordi aneurüsmast (tüüpiline: sumin, mühin, pulseeriv).

Kui kahtlustatakse aordi aneurüsmi, võib an ultraheli uuring tuleb läbi viia. Paljudel juhtudel võib see viidata punnitamisele aordi. Spetsiaalne seade (värviline Doppler) võimaldab arstil kontrollida värvi veri voolu anumas.

Ebaloomulikult suured turbulentsid viitavad ka aneurüsmile. Läbimõõt aordi on oluline ka ultraheli läbivaatamine. Kui standardväärtus 2.5 cm ületatakse, nimetatakse seda aortiektaasiaks (2.5 cm-3 cm).

Üle 3 cm läbimõõtu nimetatakse siis aneurüsmiks. Jooksul ultraheli uurimisel ei tohiks unustada vaba vedeliku otsimist, mille olemasolu võib viidata juba rebenenud aneurüsmile. Aneurüsmi visualiseerimiseks võib kasutada ka kompuutertomograafiat (CT), mida tuleks sel juhul teha kontrastaine abil.

CT ristlõikepildil on tavaliselt poolkuu kujuline sakulatsioon ehk nn “peegelpilt”, mis puudub anuma ülejäänud piirkondades. Hüübinud veri (tromboosne materjal), mis on juba tekkinud aneurüsmil, saab teha ka CT-pildil nähtavaks. Samuti on oluline kontrollida väljaminevat laevad (nt neeru laevad), kuna külgnevate elundite verevarustus peab olema tagatud.

Alternatiivina võib läbi viia magnetresonantstomograafia (MRT). See võtab aga palju kauem kui CT ja on pigem teise valiku meetod, eriti hädaolukordades (aordi aneurüsmi purunemine). Protseduuri edasises käigus on hädavajalik uurida täiendavaid artereid aneurüsmi moodustumise suhtes. Paljudel neerupatsientidel tuiksoon ja unearteri aneurüsmid eksisteerivad lisaks aordi aneurüsmile. Siinkohal on diagnostikavahendiks ultraheliuuring.