Keskne laev
Aordi osa
Aordi võib laias laastus jagada järgmisteks osadeks:
Esimene osa, mis pärineb vasakust vatsakesest, on tõusev ja seda nimetatakse tõusvaks aordiks. See asub perikardi sees ja sellel on kaks haru - kaks koronaararterit, mis varustavad südamelihast.
Aordikaarele järgneb aordi laskuv osa, laskuv aort. See kulgeb esmalt rindkereõõnes (siis nimetati seda rindkere aordiks) ja seejärel – pärast diafragma läbimist – kõhuõõnes (mida nimetati siis kõhuaordiks). Rindkere aordi oksad varustavad kopse, rindkere seina ja külgnevaid rindkere siseelundeid. Kõhuaordi oksad varustavad kõhuorganeid.
Aordi struktuur
Nagu kõik suured veresooned, on aordi seinal kolm kihti:
- sisemine kiht (intima)
- keskmine kiht (kandja, tunikakandja)
- välimine kiht (adventitia, tunica externa)
Aort kuulub elastse tüüpi arterite hulka. See tähendab, et keskmine kiht on eriti paks ja sisaldab palju elastseid kiude.
Aordi ülesanded
Pumpav süda tekitab kokkutõmbumise (süstool) ja lõõgastumise (diastool) kaudu vereringesüsteemis suuri rõhuerinevusi. Tänu oma elastsusele suudab aort neid kompenseerida ja seeläbi võimaldada pidevat verevoolu. Selle "tuulekeetja" funktsiooni kaudu hoiab see arteriaalset vererõhku (tervel inimesel 120/80 mmHg) nii, et see eksisteeriks ka kaugemates kehaosades.
Aordi haigused
Aordi ebanormaalset koti- või spindlikujulist suurenemist nimetatakse aordi aneurüsmiks. Kui see äkki rebeneb, võib haigestunud isik sisemiselt surmani veritseda.
Aordi dissektsioon on termin, mida arstid kasutavad aordi sisemise naha (intima) äkilise rebendi kirjeldamiseks, mis on põhjustatud näiteks arterioskleroosist või õnnetusest. Äärmuslikel juhtudel võib aort kahjustatud kohas rebeneda, mis siis (nagu aordi aneurüsmi rebendiga) tähendab ohtu elule!
