Biitsepsi kõõlus

Tervikuna on biitsepsi lihasel, nagu nimigi ütleb, kaks sünget päritolu. Eristatakse lühikest ja pikka bicepsi kõõlust või caput breve ja caput longum. Pika kõõluse tekkimine algab õlaliigese ja "kõhr huule”(Tuberculum supraglenoidale).

Musculus biceps brachii lühike kõõlus pärineb Processus coracoideus'est, mis on abaluu, mida nimetatakse ka korakoidprotsessiks. Pikk biitsepsi kõõlus kulgeb mööda õlavarre läbi mingi kondise kanali, nn sulcus intertubercularis, ja selle alguspunkt on raadiuse raadiuse kondisel karedusel. See kõõlus ei jookse mitte ainult kogu ulatuses juhataja Euroopa õlavarre, kuid ka intrakapsulaarselt, st sellel on kõõlustekujuline ümbris, mis soodustab libisemise mehhanismi.

Biitsepsi kõõluse rebenemine / vigastus

Biitsepsi kõõluse purunemised ehk kõõluse rebenemine eristatakse nende asukoha järgi. Proksimaalse rebenemise korral on kõõluse rebenemine edasi keha keskosa suunas, tavaliselt mõjutab see pikka biitsepsi kõõlust. Selle põhjuseks on sageli äkiline ja intensiivne jõu rakendamine, kui kõõlus on eelnevalt kahjustatud.

See vigastus on kõige tavalisem. Teine proksimaalne vigastus on nn SLAP-i kahjustus. SLAP-i kahjustus on pika biitsepsi kõõluse pisar otse selle kinnituskohas atsetabulaarsel katusel.

A SLAP-i kahjustus on sageli väga raske diagnoosida (isegi õla MRI-l) ja sageli raske ravida. Distaalse rebendi ehk kõõluse rebendi korral keha keskmest kaugemal on selle põhjuseks tavaliselt raske trauma. Biitsepsi kõõluse ägedate rebenditega, mis on põhjustatud maksimaalsest koormusest või kukkumisest, kaasnevad sageli sellised sümptomid nagu valulikkus, piiratud liikumine ja jõu kaotus (eriti paindumise ja pöörlemise ajal).

Tugev turse küünarnuki kohal on tavaliselt põhjustatud pika biitsepsi kõõluse rebenditest. Distaalsete rebendite lihasekõht on proksimaalsel õlavarrel, kus see on ka selgelt nähtav. Seda saab hõlpsasti visualiseerida ultraheli (sonograafia).

Selge diagnoosimine on sageli keeruline. Uuriva arsti jaoks tuleb läbi viia põhjalik kliiniline uuring. The supinatsioon test koos biitsepsi lihase tähelepaneliku jälgimisega on oluline kriteerium diagnoosi seadmisel. Diagnoosi toetab MRT ettevalmistamine. Kondipuhangute välistamiseks kasutatakse järgnevat röntgenikiirte abil pildistamise protseduuri.

Biitsepsi kõõluse põletik (tendiniit)

Pika biitsepsi kõõluse (caput longum) põletik on äge ja valulik põletik. Enamasti mõjutab see sportlasi, nt ujumine, tennis või käsipall, kus kõõlus on pikka aega tugevalt või liigselt koormatud. Näiteks õnnetusest põhjustatud traumat peetakse põhjuseks harva.

Valu asub sageli eesmise õla piirkonnas, mis võib kiirguda veelgi küünarnukini. Valu on tavaliselt eriti tugev, kui kõõlus on venitatud ja surve all. Harvemini märgatakse turset õlgade piirkonnas.

Selles põletikulises protsessis ei põhjusta mineraalide hoiused mitte ainult valu aga ka kõõluse edasine kahjustus. Teraapiaks on valitud füsioterapeutiline ravi. Põletiku või isegi vigastuse süvendamiseks tuleks see ühendada füüsilise tegevuse või pingutuste vaheajaga. Teraapia viimane võimalus peaks olema kirurgiline sekkumine.