Bioloogilisel kellal on oluline roll: see annab meie kehale teada, millal ta saab aktiivne olla ja millal on aeg käiku vahetada. See mõjutab meie keha funktsioone - veri rõhk, kehatemperatuur, hormoon tasakaal.
Juhtimiskeskus on meie tuum aju - mitte suurem kui riisiter. See asub Silla kõrgusel nina visuaalsete radade ristmiku (chiasmi) kohal, millest tuleneb selle nimi: suprachiasmaatiline tuum, lihtsamalt öeldes: SCN. Seda kontrollib aju funktsioon ja hormoonidja reageerib peamiselt võrkkesta spetsiaalsete rakkude poolt talle edastatud valguse erinevustele.
Sünkroonist väljas
See, mida varem oli üsna lihtne hallata, on meie sisemise kella jaoks tänapäeval pidev väljakutse: olgu siis öine või vahetustega töö, diskoõhtud, kauglennud või aja muutused kevadel ja sügisel - päevad lähevad kunstliku valguse, elurütmid ei vasta enam valguse ja pimeduse aegadele ega muutu lühikese etteteatamisega ikka ja jälle.
Ajutiselt suudab meie organism seda kompenseerida, kuid pikemas perspektiivis viib see raske töö füüsiliste ja vaimsete häireteni. Kui individuaalset päevarütmi pidevalt ignoreeritakse, võib see nii olla viima unehäired, jõudluse kaotus ja meeleolu kuni depressioon, suureneb ka füüsiliste haiguste oht.
Kronotüübid: lõokestest ja öökullidest
Teine aspekt on see, et aega (kronotüüpe) on erinevat tüüpi: “lõokesed” (varajased ärkajad) ja “öökullid” (hommikused käperdajad). Neil on erinev une- ja ärkamisaeg ning nad erinevad une kestuse poolest. Kui nad elavad pidevalt vastupidiselt oma individuaalsele rütmile - näiteks jäiga tööaja tõttu koolis ja tööelus -, suureneb ka probleemide oht.
Kronobioloogia
Uneuurijad ja ajabioloogid on viimastel aastatel üha enam nende seoste jälil olnud. Kronobioloogia kui interdistsiplinaarne teadus uurib, kuidas biorütmid ning sise- ja välised (keskkonna) tegurid on omavahel seotud ning millist mõju avaldab meie elustiil tervis. Mida rohkem saab kronobioloogiast järeldusi, seda valjemaks muutuvad hääled, et muuta meie igapäevased rütmid koolides, ettevõtluses, tööhõives ja vabal ajal nii paindlikuks, et me ei pea eirama oma sisemist kella.
