Desmaline ossifikatsioon
Meeleheitlik luustumine on tehtud sidekoe. Selle moodustavad mesenhümaalsed rakud. Ajal luustumine, paigutatakse rakud kõigepealt üksteise lähedale ja seejärel varustatakse neid järjest paremini veri.
Seejärel muutuvad mesenhümaalsed rakud osteoblastideks, rakkudeks, mis moodustavad luu. Need moodustavad seejärel kõigepealt uue luu orgaanilised osad, näiteks kollageen. siis kaltsium mullid moodustuvad osteoblastides ja vabanevad.
Need mullid siis lõhkesid ja kaltsium vabanevad kristallid. Need kristallid suurenevad ja muutuvad lõpuks hüdroksüapatiidiks. Osteoblast on lõpuks täielikult luuainega ümbritsetud ja seda nimetatakse seejärel osteotsüüdiks.
Edasised osteoblastid kinnituvad seejärel nüüd moodustatud pisikese luu külge ja moodustavad omakorda luumaterjali, nii et luu kasvab lõpuks “appositsiooniliselt”, st kinnitusega. Tavaliselt luud Euroopa kolju moodustuvad desmal luustumine. Ka luumurrud paranevad esmalt desmaalse luustumise kaudu.
Kondraalne luustumine
Erinevalt eelmisest mehhanismist moodustub luu kõhr kondraalse luustumise ajal. Seetõttu luu luuakse esmalt kui kõhr ja see asendatakse luuga alles arengu käigus. Sest luu luuakse kõigepealt sellisena kõhr, kondraalset luustumist nimetatakse ka kaudseks luustumiseks.
Tehakse täiendavat vahet perikondraalse ja enkondraalse luustumise vahel. Perikondraalne luustumine toimub näiteks lapsel diafüüsis, õlavarre. Siin moodustavad osteotsüüdid kõigepealt luu manseti ümber luumanseti. Rangelt võttes on perikondraalne ossifikatsioon tegelikult desmaline luustumine, kuna see ei vaja kõhrerakke.
Kuid tüüpiline kondraalne luustumine toimub otse kõhrkoes ja seda nimetatakse enkondraalseks kasvuks. Aastal õlavarre, see luustumine toimub epifüüsi tasandil. Siin jagunevad kõhrerakud nn proliferatsioonitsooni.
Kuna kõhre ümbritsev luumansett takistab selle laienemist, on uued kõhrerakud paigutatud pikisuunas. Nii kasvab luu pikuti. Luu lõpu poole muutuvad kõhrerakud suuremaks ja lubjastuvad.
Lõpuks kõhrerakud surevad ja osteoblastid ehk luu moodustavad rakud hakkavad luustuma. Tsooni, milles luu kasvab, nimetatakse epifüüsi lõheks. Kuni epifüüsi liigeses on veel kõhrerakke, võib luu kasvada. Tavaliselt sulgub epifüüsi fuga 19. eluaastal. Liigese põhjustatud luumurrud võivad luustumist oluliselt häirida ning pikkuse kasv jääb ülejäänud keha omast maha.
Kõik selle sarja artiklid:
