Diklofenaki kõrvaltoimed

Sissejuhatus

Vaatamata toimeaine tegelikult heale talutavusele Diklofenak, võivad tekkida mõned kõrvaltoimed, eriti pikaajalisel kasutamisel. Siin mängib rolli ka suure annuse tarbimine. Mida suurem on Diklofenak ja mida sagedamini seda võetakse, seda suurem on kõrvaltoimete tekkimise oht.

Mõju seedetraktile

Ilmselt on selle kõige tuntum kõrvaltoime Diklofenak on soovimatu toime seedetraktile. Selle põhjuseks on see, et ensüümi tsüklooksügenaasi farmakoloogiline pärssimine tähendab, et kõhtkaitsev limaskest ei teki enam nii kiiresti kui peaks. Maohapeseevastu toodetakse endiselt tavapärases koguses ja puutub seega otseselt kokku üha õhemaga kõht limaskest.

Pärast pikaajalist diklofenaki kasutamist võib juhtuda, et kõht seinad on täiesti kaitsmata ja puutuvad otseselt kokku söövitava maohappega. See viib haavand (maohaavand), millega võivad kaasneda rasked valu. Diclofenaci kasutamise kõige kardetavam kõrvaltoime on maoverejooks, mida tuleb koheselt ravida, mõnikord intensiivravi korral.

Enne mis tahes ravi Diclofenac'iga tuleb patsienti alati teavitada sellest kõrvaltoimest ja eelkõige küsida, kas tal on juba olnud maohaavand või on see endiselt olemas. Sellisel juhul tuleb hoolikalt kaaluda diklofenaki või muude sarnase mehhanismiga toimivate preparaatide kasutamist ja vajadusel kasutada alternatiivseid preparaate. Kui pole teada, kas patsiendil on a maohaavand või mitte, kahtluse korral tuleks kaaluda a gastroskoopia enne tahkete ravimite võtmist koos diklofenakiga, et välistada maohaavandid või vanemad verejooksud mao piirkonnas ja kaksteistsõrmiksool.

Sageli ei esine maos verejooksu, vaid lihtsad kõhuhaigused, millest teatatakse kui maosurve või kõhuvalu. Kui patsient seda väljendab, võib kaaluda Diclofenaci kasutamise lõpetamist ja asendamist alternatiivse preparaadiga või lisada Diclofenacile täiendav mao kaitsetablett, mis peaks sel juhul kahjulikku maohapet pärssima. Siin kasutatakse nn prootonpumba inhibiitoreid, näiteks pantoprasooli. Alguses võib valida annuse 20 mg ja seejärel näha, kas see annus on piisav või tuleb seda suurendada 40 mg-ni.