Sagedus (epidemioloogia) Suhkurtõbi

Sagedus (epidemioloogia)

Diabeet mellitus Esinemine rahvastikus on 7-8% Saksamaa täiskasvanud elanikkonnast diabeet, 95% neist inimestest on II tüüpi diabeet.

ajalugu

Kursuse jaoks diabeet haiguse puhul on ülioluline ja ettevaatlik veri glükoosi kontroll on tagatud kogu patsiendi elu jooksul, kuna see on ainus viis hilise kahjustuse ärahoidmiseks. Haigus on eriti stressirohke veri laevad, mistõttu a süda rünnak (müokardiinfarkt), koronaar tuiksoon haigus (koronaar süda haigus (CHD), angiin pectoris) või insult (apopleksia) võib tekkida veresoonte ahenemise või veresoonte tõttu oklusioon käes ja jalg arterid (pAOD) võivad põhjustada patsiendi liikuvuse piiramist. Häired neer pakkumine (diabeetiline nefropaatia) või veri silma võrkkesta voolama (diabeetiline retinopaatia) on diabeet.

Diabeedist põhjustatud keha kahjustused närve kehast kaugel viib diabeetiku kliinilise pildi polüneuropaatia. Võimalike elundikahjustuste vältimiseks või edasilükkamiseks kasutatakse diabeedi progresseerumise jälgimiseks erinevaid diagnostilisi meetmeid. Nende hulka kuuluvad tavalised Veresuhkur nii perearsti kontrollid kui ka iseseisevjärelevalve patsiendi poolt.

Väga usaldusväärne ja kaugeleulatuv diagnostiline tööriist on HbA1c määramine. HbA1c väärtus näitab glükosüülitud protsentuaalset osakaalu hemoglobiin kogu hemoglobiin (punane verepigment). Tervete inimeste standardväärtus on 4 - 6.2%, diabeediravi puhul on eesmärk alla 7%, optimaalselt on see alla 6.5%.

Glükoosüülitud punane verepigment tekib glükoosi korral, mida ei saa rakkudesse viia selle puudumise tõttu insuliin, kinnitub punaste vereliblede külge. Selle kogunemise ulatus peegeldab Veresuhkur viimase 6-8 nädala tase. Selles suhtes võib HbA1c väärtust nimetada ka suhkruks mälu.

Mikroalbuminuuria test (selgituseks vt “Tüsistused”) tehakse kord aastas iga diabeetiku kohta. See hõlmab uriini uurimist väikseima valgu koguse osas, kuna need näitavad diabeedi varases ja ravitavas staadiumis neerukahjustusi. Diabeedihaigele on võimalikke pikaajalisi tagajärgi silmas pidades soovitatav regulaarselt perearsti (üldarsti või sisehaiguste arsti = internisti) külastamine ja oftalmoloogiline kontroll (oftalmoloogia) haiguse käigu hindamiseks (nt. pimedus, süda rünnak).