Määratlus
Epiglottise meditsiiniline termin on epiglottis. Epiglottis on limaskestaga kaetud kõhreline sulgemisseade. See sulgeb tuuletoru neelamise ajal ning juhib toitu ja vedelikke söögitorusse. Epiglottis asub otse kõri ja toimib siin nagu kaas.
Anatoomia
Epiglottis on valmistatud elastsest kõhr ja selle kuju meenutab maanteerattasadulat. Epiglottise ots on ühendatud kilpnäärmega kõhr väikese ribaga (Ligamentum thyroepiglotticum). Ligament on kinnitatud kilpnäärme keskosas asuva sisepinna külge kõhr.
Epiglottis on ühendatud hüoidluuga (Os hyoideum) sidemega (Ligamentum hyoepiglotticum). Külgsuunas jookseb epiglottis välja aryepiglottic voldidesse. Epiglottise ees ehk lõua suunas asub suur rasvane keha (Corpus adiposum preepiglotticum).
See aitab neelamise ajal epiglotti tagurpidi lükata. Lükates selle eemale, jääb epiglottis siis üle sissepääs Euroopa kõri. Epiglotti kõhreplaadil on külgedel palju auke.
Need augud sisaldavad näärmeid, mis eritavad lima. Muuhulgas aitab lima toidul hõlpsamini üle epiglotti libiseda. Keskel asuva kõrguse ja külgedel paiknevate punnide tõttu libiseb toit üle epiglotti ja külgedel olevates punnides otse söögitorusse.
Epiglottis tarnitakse arteriaalselt, st hapnikurikkalt veri, arteria thyroidea superior, mis pärineb arteria carotis externast. Arteria türeoidea ülemus annab omakorda arteri kõri ülemuse, mis tõmbub epiglotti ja varustab seda hapnikurikka veri. Venoosne veri väljavool läbib ülemist kõri vein ja siis kaenaveeni.
Epiglottis on mõlemad tundlikult innerveeritud, st inimene tunneb valu ja puudutada, aga ka tajub maitse. Tundliku innervatsiooni võtab üle vaguse närv (10. kraniaalnärv) ja glossofarüngeaalnärv (9. kraniaalnärv). The vaguse närv varustab epiglottise alumist osa ja glossofarüngeaalset närvi ülemist osa. Lisaks tundlikule innervatsioonile on osa epiglottist maitse taju. Seda juhib ka vaguse närv.
