Laste epilepsia
Nagu täiskasvanutel, on ka vormid epilepsia lastel jagunevad idiopaatilisteks, tavaliselt geneetilise taustaga ja sümptomaatilisteks vormideks. Sümptomaatilised epilepsiad põhinevad enamasti ajukoores toimunud muutustel, põletikulistel haigustel või tüsistused sünnituse ajal. Lastel on need seotud suurenenud arenguhäirete riskiga kuni raskete neuroloogiliste häireteni.
Idiopaatilistel epilepsiatel on arengu osas tavaliselt vähem komplikatsioone. Näiteks üldistatud lastega epilepsia, st epilepsia mis mõjutab tervikut aju, ei näita tavaliselt kõrvalekaldeid ja seda saab ravimitega hästi reguleerida. Seevastu idiopaatiline fokaalne vorm, st vorm, mis algab nn epileptilisest fookusest, viib koolis mõnel patsiendil kõrvalekalleteni.
See kehtib eriti kõne arengu ja keskendumisvõime halvenemise kohta. Seega peaksid kõik lapsed, kellel on diagnoositud epilepsia, saama arenguhäirete riski minimeerimiseks piisavat ravi. Lisaks on eriti oluline läbi viia terviklik diagnostika lastel, keda kahtlustatakse epilepsiahoog, kuna on palju muid põhjuseid, näiteks põletikulised protsessid, mis võivad põhjustada krampe ja nõuavad lisaks tegelikule epilepsiahaigusele ka korralikku ravi.
Imikute epilepsia
Põhimõtteliselt on oht epilepsiahoog vastsündinutel on väga madal. See aga muutub, kui lapsed sünnivad liiga vara. Näiteks umbes ühel kümnest enneaegselt sündinud lapsest tekib krambihoog esimese 24 tunni jooksul.
Need krambid on kokku võetud vastsündinute krambihoogude koondnimetuse all. Need on kõige levinumad epilepsia vormid, mis esinevad esimesel eluaastal: enneaegsete imikute krampide tõenäosuse suurenemise põhjus on see, et tüsistused sünnituse ajal on oluliselt suurenenud, mis võib põhjustada verejooksu suurenemist või hapnikupuudust. Need võivad põhjustada aju kahju, mis võib seejärel põhjustada krampe. Vastsündinute krampide muud põhjused on järgmised: sõltuvalt sellest, milline neist teguritest on krampide põhjus, eeldatakse erinevat prognoosi.
Üldiselt võib siiski öelda, et umbes pooled kõigist krampidega vastsündinutest läbivad normaalse arengu sobiva raviga. Kuid kolmandikul kõigist imikutest tekib elu jooksul krooniline epilepsia.
- Varajane müoklooniline entsefalopaatia
- Othara sündroom
- Lääne sündroom
- Draveti sündroom.
- Traumad
- Ajuinfarktid
- Infektsioonid
- Ainevahetushäired
- Aju väärarendid
