Esmaabi viitab initsiaalile meetmed võetakse meditsiinilistes hädaolukordades, mis ei pruugi olla eluohtlikud.
Mis on esmaabi?
Kasutatakse mitmesuguseid sidemeid esmaabi. Klõpsake suurendamiseks. Trükkimiseks laadige see alla siit. Elu säilitav esmaabi -. - õnnetuse või haiguse korral koosneb eelnevalt õpitud tehnikate rakendamisest, mis takistavad seisund halvenemisest kuni meditsiinitöötajate ravini. Need sisaldavad elustamine korral südame seiskumine ja suusuhu elustamine - tegevuse lõpetamise korral hingamine. Stabiliseerimine luumurdude korral ja eelkõige püsivate kahjustuste ennetamine selgroovigastuste korral on samuti hädaolukorras meetmed mida saab õppida. Lisaks annab esmaabi päästjale teadmisi reageerimiseks anafülaktiline šokk ja raskete vigastuste eest hoolitsemine veri kaotus. Esmaabi seisneb kõigil muudel juhtudel haiguse ja vigastuste kergemate sümptomite esmaabist, mille korral patsient peaks kiiresti pöörduma arsti poole.
Funktsioon ja kasutamine
Esmaabi raskete õnnetuste korral võib nõuda mitme esmaabi kasutamist meetmed. Kui vigastatud isikul on a šokk mis viib südame seiskumine, südame massaaž on üks olulisemaid tehnikaid elustamine esmaabiga. Selle protseduuri ajal paneb esimene abistaja põimitud käed rinnak ja liigutab rind rakendades esmaabiks püsivaid rõhuliigutusi. Pumbafunktsioon süda tuleb sel viisil stimuleerida. Teine abistaja võib vigastatud inimest vaheldumisi varustada hingamine õhk läbi nina esmaabina. Luu murrud stabiliseeritakse esmaabi andmisel stabiilsete lahastega. Esmaabi ei hõlma ülesande seadmist luud samal ajal. See kehtib eriti siis, kui on lülisamba kaelaosa vigastus. Esmaabiandjad tagavad ainult selle, et vigastatud inimene ei liiguta lülisamba kaelaosa enam, et vältida selgroolülide suuremat nihkumist ja seeläbi tõsiseid vigastusi. selgroog. Verejooksu peatab esmaabi žguttidega või aferendi sidumine tuiksoon vältida šokk liigse tõttu veri kaotus. Kui esmaabiga ei saa otseseid esmaseid abinõusid vastavalt vigastuse või haiguse tüübile võtta, seisneb esmaabi kannatanu asetamises taastumisasendisse. See hoiab ära tema enda oksendamise lämbumise. Esmaabi seisneb ka ohvri turvamises kuni meditsiinilise abi saamiseni. Lisaks alarmi väljatoomisele hädaabikõne kaudu takistatakse vigastatut vajadusel õnnetuspaigas ringi jalutamast ja ennast ohtu seadmast. Alates sellest ajast hoitakse teda soojana koos sobivate tekkide ja pintsakutega hüpotermia võib tekkida seisundis šokk. Avatud haavad nakkuse raskendamiseks peaks olema kaetud esmaabiga. Põletusvigastuste korral koosneb esmaabi jahutusmeetmetest, keemiline põletus neutraliseeritakse võimaluse korral esmaabiga või lahjendatakse vähemalt söövitavat vedelikku.
Vale esmaabi ohud
Esmaabi võib küll päästa elusid, kuid sellega kaasneb oht vigastatut halvendada seisund valesti rakendatud. Üks põhjus on see, et täiendõpe ei ole kohustuslik ja hädaolukorras pole alati õigeid meetmeid. Südame piirkonnas massaaž, on üks suurimaid ohte liiga suure surve avaldamisel ribimurdude tekitamine, mis vigastab kopse. Lõikamine veri tugeva verejooksu korral haavad põhjustab pikas perspektiivis kahjustatud koe kahjustusi ja isegi jäseme surma. Esmaabi osutav isik ei vastuta isegi nende tahtmatute tagajärgede eest. Õiguslik kohustus esmaabi anda hädaolukorras kaitseb esmaabi ka tagajärgede eest. Muidugi on ka tervis esmaabiandja riskid. Puudulikult turvatud õnnetuspaigad võivad põhjustada ka esmaabiandja vigastuse, pakkudes siiski esmaabi kolmandate isikute hooletuse tõttu. Esmaabi andmisel tuleb nakatumisohu tõttu võimalikult palju vältida kokkupuudet teiste inimestega kaitsekindaid kandes. Esmaabi tuleb alati kaaluda riskiga endale ja kui risk iseendale on liiga kõrge, tuleb see katkestada või ära jätta.
