Mis on fistul?
Fistul on mittelooduslik, torukujuline ühendus kahe õõnsuse vahel inimkehas või kehapinnal. Mõiste „fistul” tuleneb ladinakeelsest sõnast „fistul”, mis tähendab „toru”. Fistul võib tekkida haiguse tagajärjel, sel juhul nimetatakse seda “patoloogiliseks” (ebanormaalseks).
Kirurgiliste sekkumiste käigus saab luua ka kunstlikke ühendusi, mida nimetatakse ka fistuliteks. Eristatakse sisemist ja välimist fistulit. Välises fistulas on õõnes organ toruava kaudu ebaloomulikult keha pinnaga ühendatud.
Selle näiteks on nn enterokutaanne fistul, kus, nagu nimigi ütleb, on soolestiku siseküljel täiendav väljapääs nahale. Sisemine fistul on ava keha kahe õõnsuse vahel. Selle näiteks on arteriovenoosne fistul, kus arteriaalne ja venoosne laevad on toruühenduse kaudu kontaktis.
Need on põhjused
Tuleb eristada kaasasündinud ja omandatud fistulit. Embrüonaalse arengu ajal, mille käigus elundid tekivad, arenevad ja võtavad kehas lõpliku koha, võivad tekkida väärarendid. Need võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi.
Mõnel juhul luuakse algselt identsest elundi moodustumisest kaks õõnsust. Kui need ei eraldu üksteisest täielikult, võivad ühendused jääda fistuliteks. Selle näiteks on söögitoru-trahhea fistul, kus söögitorul ja hingetorul on embrüonaalsest perioodist alles jäänud ava.
Fistulid võivad tekkida ka vigastustest, näiteks sünnituse ajal. Rektovaginaalne fistul, nn perineaalne pisar, on selle näide. Fistulite põhjuseks võivad olla mõned haigused, eriti põletik.
In Crohni tõbinäiteks soolepõletik, mis tekitab mäda, mõnikord tekib fistul. Haigla igapäevaelus võivad tekkida ka kunstlikult tekitatud fistulid. Neid võib tahtlikult luua operatsiooni ajal, näiteks soole kunstliku väljalaskeavana, või need võivad tekkida tahtmatult. Sellisel juhul võib perforatsioon tekkida invasiivse meditsiinimaterjali vea tõttu. Endoskoopiliste operatsioonide korral on see võimalik komplikatsioon.
