Flegmon on pehmete kudede (rasv, nahk…) haigus, millel on hajus mädanemine ja põletik. See viib naha punase värvimuutuseni ning selle aluseks oleva rasvase ja sidekoe, mis muutub ka valusaks ja mädaseks. Flegmoni põhjus on põletik koos bakterid.
Flegmonide põhjused
Flegmonid on põhjustatud bakterid. Enamikul juhtudel on bakterid on patogeenid beeta-hemolüütilised streptokokidvõi harvemini stafülokokid tüüpi Staphylococcus aureus. Väga harvadel juhtudel võivad flegmonid põhjustada ka teised bakterid, näiteks nn anaeroobide rühm.
Need on erinevad bakterid, mis suudavad ellu jääda ainult ilma hapnikuta (anaeroobsed) ja püsivad seetõttu näiteks soolestikus, kus nad ei puutu kokku hapnikuga, mis võib neid kahjustada. Mõnikord esineb ka nn segainfektsioone, mille korral erinevad bakterid vastutavad flegmonide arengu eest. Põhjus, miks flegmonid üldse areneda võivad, on tavaliselt naha ja selle aluseks oleva koe väike vigastus.
Sel juhul juhtub, et patogeenid, mis on tegelikult nahal (kutid) ja ei saa sellest tavaliselt jagu, sest nahk on kaitsev barjäär, võivad tungida läbi lõike või haava naha sügavusele (subcutis). Mõnel juhul võib isegi väikese nõelaga torgata bakterid levida koe sügavusele ja põhjustada flegmoni. Samuti on võimalik, et patsiendid võivad seda äkki märgata valu ja punetus lõualuu piirkonnas pärast hamba (hambaravi) ravi. Manipuleerides suuõõne hambaravi ajal võivad bakterid tungida läbi avatud igemed koesügavustesse, mis viib seejärel flegmoni moodustumiseni. Oluline on meeles pidada, et põhjus ei pea alati olema väline vigastus, vaid arsti tahtmatult põhjustatud jatrogeenne vigastus võib põhjustada ka flegmoni.
Diagnoos
Kui flegmon on progresseerunud, saab arst selle diagnoosida, vaadates nahka ja nähes, et nahk on punane ja vigastus või bakterite sisenemispunkt on hajutatud. Sageli on naha esimesed mustad muutused juba näha. Need on surnud koed, nn nekroosid.
Sageli levivad flegmonid väga lühikese aja jooksul kiiresti, nii et see mõjutab lihaseid või suuri kudede alasid. Lisaks võib arst ka võtta veri patsiendi proovid, kuna põletiku tunnused on suurenenud (sealhulgas C-reaktiivne valk, lühidalt CRP ja erütrotsüütide settimise määr, lühidalt ESR). Kuna flegmonid vajavad tavaliselt kirurgilist ravi, võib infektsiooni põhjustavate bakterite täpse diagnoosimiseks diagnoosi võtta ka haava sekretsioonist.
