Gripi diagnoos
. gripi diagnoosimine põhineb tavaliselt mõjutatud patsiendi sümptomitel. Sel eesmärgil on esmatähtis arsti ja patsiendi üksikasjalik konsultatsioon (anamnees). Selle vestluse käigus küsib arst patsiendilt võimalike varasemate haiguste ning praeguste sümptomite tüübi ja ulatuse kohta.
Lisaks mängivad selles vestluses otsustavat rolli allergiad, regulaarselt tarvitatavad ravimid ja erinevad eluharjumused. Teises etapis saab arst patsiendi kohta esialgse ülevaate seisund (üldine seisund). Seda tehakse tervikliku läbiviimisega füüsiline läbivaatus.
Arst kontrollib kõiki haigusega seotud elundisüsteeme mõjutama: Sel viisil kahtlustatakse diagnoosigripp”Saab enamikul juhtudel kinnitada. Lisaks võetakse nasaalne tampoon tavaliselt tagaküljelt ninaõõnes. Alternatiivina võib võtta ka sügava kurgu tampooni.
Trahhea sekretsiooni (sekretsioon hingetorust) või bronhide süsteemi sekretsioone saab kasutada ka mõjutama viirus.
- Kopsu ja südame auskultatsioon (kuulamine)
- Kõhu palpatsioon.
Lisaks toetuvad paljud arstid patsiendi kogumisele veri diagnoosida mõjutama. Spetsiaalses laboris uuritakse saadetud materjali mitmel viisil gripiviiruse või patogeeni ainevahetusproduktide suhtes.
Gripiviiruse avastamise kõige olulisem meetod on nn gripi PCR (polümeraasi ahelreaktsioon), mille käigus patogeeni genoom amplifitseeritakse ja määratakse seejärel gripiviirusele. Lisaks saab paljudel juhtudel patogeene otseselt tuvastada elektronmikroskoopia või rakukultuuri abil. Alates teisest nädalast pärast gripi puhangut, gripispetsiifiline antikehade saab tuvastada ka veri.
Haiguse faasi alguses ei ole kahjustatud organismil tavaliselt piisavalt antikehade õige tuvastamise tagamiseks. See on antikeha testi hilinenud olulisuse põhjus. Lisaks muud parameetrid, mis on mõõdetavad veri viitavad ka viirusnakkusele.
Reeglina suureneb nn vere settimise määr märkimisväärselt viirusnakkuse, näiteks gripi korral. Mõõtmine valged verelibled (kui kahtlustatakse leukotsütoosi) on seevastu vähe tähtsust, kuna nad võivad viirusnakkuste korral käituda üsna erinevalt. Nii suurenemine kui ka vähenemine valged verelibled on võimalik.
Vahepeal on olemas erinevad kiirtestid, mille abil saab gripi mõne minuti jooksul diagnoosida. Need kiirtestid on värviga kodeeritud antikehade mis reageerivad erinevatele valgud gripiviirus. Nii saavad gripiviiruse metaboolsed saadused olla värvilised.
Nende testide tulemusi saab lugeda umbes 15 minuti pärast. Ravi tõelise gripi korral võib läbi viia kahel erineval viisil. Ühelt poolt keskendutakse sümptomite leevendamisele, kuid üksikjuhtudel võib osutuda vajalikuks ka otsese haigusetekitaja vastu võitlemine.
1 Viirusevastane ravi Gripi raviks on nüüd saadaval mitmeid viirusevastaseid ravimeid. Varajase võtmise korral võib haiguse kestust oluliselt vähendada. Lisaks on näidatud, et patsientidel, kes saavad gripi viirusevastast ravi varases staadiumis, tekivad eluohtlikud tüsistused oluliselt vähem. Gripi raviks kasutatakse üldiselt kahte erinevat klassi aineid.
Lisaks spetsiifilise membraanvalgu (M2) inhibiitoritele, mis toimivad viiruse ümbrisel prootonpumbana, kasutatakse tänapäeval sageli eriti nn neuraminidaasi inhibiitoreid. Neuraminidaasi inhibiitorite võtmisega pärsitakse viiruse pinnaensüümi neuraminidaasi aktiivsust, blokeerides seega viiruse vabanemise, kui see vabastatakse peremeesrakust. Neuraminidaasi inhibiitorid hoiavad seega ära teiste, varem osalemata rakkude nakatumise.
Tuleb siiski märkida, et mõlemad aineklassid takistavad ainult gripp viiruse paljunemisest. Viirused organismis juba esinevaid aineid ei saa nende ravimitega inaktiveerida ega elimineerida. Sel põhjusel mõjutab viirusevastaste ravimite võtmise aeg ravi edukust otsustavalt.
Eksperdid kaaluvad gripp ravi viirusevastaste ravimitega on asjakohane ainult siis, kui esimesed sümptomid ei ilmne rohkem kui 48 tundi pärast ravi algust. Vastasel juhul pole haiguse kulule positiivset mõju isegi siis, kui ravimeid võetakse. 2 Sümptomaatiline ravi Kuna immunokompetentne organism suudab enamikul juhtudel toime tulla nakkusega gripiviirus ise on sümptomaatiline teraapia paljudel juhtudel esiplaanil.
Selle ravistrateegia eesmärk on leevendada tüüpilist gripi sümptomid ja mõjutatud patsiendi heaolu suurendamiseks. Kõrge korral palavik ja peavalu, lihaste korral valu ja valu jäsemetes, sellised ravimid nagu Ibuprofeen® või Paratsetamool® saab võtta. Mõlemal ravimil on nii analgeetiline kui ka palavikuvastane toime.
Sel põhjusel sobivad need eriti sümptomaatiliseks gripi ravi. Vajadusel võib ühe tableti võtta umbes iga 5-6 tunni järel. Paljudel juhtudel on ka näidatud, et vaheldumine ibuprofeen ja paratsetamool viib preparaatide parema palavikuvastase toime.
See tähendab näiteks seda, et haigestunud patsiendid hakkavad võtma ühte tabletti ibuprofeen vajadusel ja seejärel võtke annus paratsetamool viis kuni kuus tundi hiljem. Valuvaigistid nagu aspiriin® (atsetüülsalitsüülhapet; ASA) ei tohi kunagi kasutada alla 12-aastastel lastel. Võttes aspiriin® viirusnakkuse korral võib alla 25-aastastel lastel põhjustada ohtlikku ja 12% surmaga lõppevat Reye sündroomi.
Lisaks peaksid haigestunud patsiendid haiguse faasis jooma piisavalt vedelikku ja võimaluse korral voodis olema. Keha vajab viiruse ohjeldamiseks ja taastumise soodustamiseks piisavalt puhkeaega. 3 Muud ravivõimalused Kuigi gripp on viiruse põhjustatud nakkushaigus, võib kasulik olla ka antibiootikumi kasutamine. Selle põhjuseks on see, et gripiviirusega nakatumine nõrgendab immuunsüsteemi sel määral, et see võib esineda sageli samal ajal.
- Bakteriaalsed kurguinfektsioonid
- Äge bronhiit
- Kopsupõletik või
- Ajukelmepõletik
