Sissejuhatus
Hambaproteesides kujutab hambakroon võimalust ravida tõsiselt kahjustatud hammast kaaries. Juhtudel, kui kaariese defekti tõttu on kadunud nii palju looduslikku hambaainet, et hammas on stressi all purunemisohtlik, on hambakroon sageli viimane võimalus hamba säilitamiseks. Kunstlik kroon asetatakse kahjustatud hambale nagu mingi kork ja liimitakse selle külge, nii et see võib aidata hambal taastada stabiilsuse ja vältida hamba kadumist.
Kuld, titaan, erinevad plastikud ja keraamika on Saksamaal kõige sagedamini kasutatavate hambakroonide materjalide hulgas. Seda tüüpi proteeside hambaravi selgeks puuduseks on asjaolu, et ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada tohutul hulgal hambaainet (kuni 60%) ja paljudel juhtudel jääb alles vaid väike hambarakk. Paljud hambaarstid soovitavad a juurekanali ravi enne krooni paigaldamist suure ettevalmistustegevuse ja sellest tuleneva hamba traumeerimise tõttu. See on mõistlik kaalutlus, sest kui hamba sisse põimitud närvikiudude viljaliha muutub põletikuliseks pärast krooni sisestamist, tuleb kogu kroon välja freesida ja seejärel asendada.
Kroonide tüübid
Sõltuvalt algseisundist ja kaariese defekti ulatusest saab valida erinevaid hambakroone. Kui ulatus kaaries on suhteliselt väike, piisab sageli nn osalise võra tegemisest, samas kui suuri defekte tuleb ravida täiskrooniga. Lisaks erinevad üksikud kroonid kasutatud materjalide poolest.
Tavaliselt leidke: need tuleb teha hambalaboris hambajälje põhjal ja seejärel paigutada suu. Vastupidiselt kallimatele variantidele on täisvalatud kroonid valatud ühest metallitükist ja on seetõttu äärmiselt vastupidavad. Need kuuluvad standardteenuste hulka ja on võrreldes kõrgema kvaliteediga hambakroonidega suhteliselt odavad.
Kasutatavate materjalide hulgas on: Kuna niklit sisaldavate kroonidega patsiendid on sageli kannatanud allergiate (nikliallergia) all, pole neid juba mõnda aega peaaegu toodetud. Samuti ei soovitata valida niklipõhiseid kroone tervis põhjustel. Kõige paremini talutavad kroonid on valmistatud kullast või plaatinast, kuna need ei põhjusta organismile allergiat ega muid negatiivseid mõjusid.
Rusikareegel: mida kallim sulamis olev metall, seda lihtsam on seda hambalaboris töödelda. See vähendab ka võra ja ümbritsevate kudede värvimuutuse ohtu. Kvaliteetsetest metallidest kroonid on aga sellega võrreldes palju kallimad.
Kuna aga täiskroone kasutatakse ainult tagumises piirkonnas, kui üldse, siis esteetika puudumise tõttu nn. spoon kroone kasutatakse eesmiste hammaste proteesimiseks. Vastupidiselt täiskroonidele valmistatakse spoonitud kroonid, kihiti metallosale akrüül- või keraamiline kate. Nii plastikut kui ka keraamikat saab kohandada loomuliku hambavärviga ja on seetõttu palju silmapaistvam.
Spoonitud kroonidel on sarnane valatud kroonide vastupidavus, kuid need on vähem kahjulikud tervis. Puuduseks on aga see, et plast- või keraamiline kate võib pinge all ketendada ja see tuleb seejärel välja vahetada. Üldiselt on keraamika mõnevõrra vastupidavam kui plastik.
Lisaks võib kiiresti tekkida ebameeldiv värvimuutus. Kõige vastupidavam, kuid ka kõige kallim variant on täiskeraamiline kroon, mis on valmistatud täielikult portselanist. Neid kasutatakse peamiselt lõikehammaste ja/või hammaste piirkonnas ning need on loodusliku hambaga väga sarnased.
Galvaanilised kroonid on valmistatud puhtast kullast ja portselanist. Tootmine on äärmiselt keeruline ja kallis, kuid vastupidavust ei saa ületada ükski teine kroonitüüp.
- Täisvalatud kroonid
- Spoonitud kroonid
- Täiskeraamilised, galvaanilised ja
- Sageli kasutatavad tihvtkroonid
- Kuldne
- titaan
- Pallidum ja
- Nikkel
