Homöopaatia raseduse ajal
Ajal rasedus, ei tohiks seeninfektsiooni homöopaatiline ravi olla peamine ravi. Edukas teraapia on vältimatu edasikandumist vastsündinule, kelle immuunsüsteemi ei ole veel täielikult välja töötatud. Kui head kogemused homöopaatia on tehtud, võib see olla a täiendamine.
Peamiselt tuleks siiski kasutada kohalikku seenteraapiat väljakujunenud ravimitega. Naistele, kes kannatavad korduvate krooniliste seeninfektsioonide all, isegi sellest sõltumata rasedus, homöopaatia võib huvi pakkuda, kui muud teraapiakatsed pole olnud edukad. Homöopaatilise ravi raames kasutatakse väga üksikasjalikku anamneesi, st haiguslugu, võetakse sageli.
See võib aidata leida korduvate infektsioonide võimalikke käivitajaid. Põhinedes haiguslugu, siis valitakse nn kerakesed ehk väikesed helmed. On palju vastaseid, kes eitavad nende pallide mõju, kuna need ei sisalda ühtegi klassikalist toimeainet.
Mõnel inimesel on see aga juba abiks olnud homöopaatia aruanded. Kas teraapiavorm on individuaalselt rakendatav, peab igaüks ise uurima. Selle ajal ei tohiks siiski katsetada rasedus.
Kui ohtlik võib tupe mükoos minu lapsele muutuda?
A tupe mükoos raseduse ajal on kahjutu ja seda saab hästi ravida. See muutub ohtlikuks ainult siis, kui kahjustatud nahk on täiendavalt nakatunud bakterid. Need bakteriaalsed infektsioonid võivad tõusta ja võib-olla ka põhjustada enneaegsed kokkutõmbed ja seega a enneaegne sünnitus.
Kuid see on väga haruldane. Tupeseen ise kahjustab last ainult siis, kui see kandub sünnitusprotsessi ajal ema nahalt lapsele. Lapse oma immuunsüsteemi ei ole veel täielikult välja arenenud ja nii võib esimese 4 nädala jooksul tekkida nn suuline soor, valkjas seeninfektsioon suu ja salvrätiku dermatiit, nahaärritus. Mõlemad haigused ei ole vastsündinu jaoks eriti ohtlikud, kuid põhjustavad küll valu ja vastsündinu stress ning seda saab ema eelneva raviga hõlpsasti ära hoida.
