Määratlus
Ischium (Os ischii) on inimese vaagna lame luu. See piirneb vaagnaluu (Os pubis) ja niude (Os ilium) ning moodustab koos nendega nn puusaluu (Os coxae). Koos ristluu, sulgeb see luu kogu vaagna rõnga ja moodustab seega luulise vaagna aluse.
Anatoomia
Ischiumit saab jagada 3 osaks, ischium keha ja ülemine ja alumine ischium haru, mis ühinevad üksteisega. Ischium'i keha moodustab suurema osa puusaliiges pistikupesa ja selle tagumine piir. Selle tagaküljel on kaks iseloomulikku süvendit (Incisura ischiadica major / minor).
Suurem kahest otsast on terava luu selgroolüli, mis on lähtepunktiks ristluu-ischiatic lülisamba sideme (Lig. sacrospinale). See on sacro-iliac liigese osa ja aitab kaasa selle stabiliseerumisele.
Koos teise sidemega moodustab see ka väikese süvendi väikese ishiaalse ava piiri, mis on oluline läbipääsupunkt juhtivusteede jaoks väikesest vaagist kints ja kubeme piirkonnas. Koos vaagnaluu, ülemine ishiaalne haru (ramus superior ossis ischii) moodustab puusaaugu (foramen obturatum) ülemise piiri, mille kaudu kulgeb vaagnapiirkonnast mitu kanalit jalg. Silmapaistev luuserv piirab haru väliskülje tagumisest küljest ja on erinevate punktide lähtepunkt kints lihaseid.
Sisemine külg on osa väikese vaagna luust seinast ja selle alumises osas on ka terav serv. See moodustab sakro-niudeluuliigese edasise hoidva sideme lähtepunkti. See toimib ka teatava osa alguspunktina vaagnapõhja lihaseid.
Alumise ishiaalharu välisküljel on ebaühtlane pind, millest pärineb Musculus obturatorius externus. Sisemine külg on osa vaagna kondisest esiseinast ja moodustab selle kondiste servadega lähtepunkti sidekoe osad vaagnapõhja. Selle tagumisel küljel jooksevad issiumi kaks haru kokku suureks ishiaalseks tuberosityks (Tuber ischiadicum).
