Jala anatoomia

Jalamil ilmnevad kõige rohkem erinevused inimeste ja neljajalgsete vahel. Erinevalt paljudest neljajalgsetest sõpradest vajavad inimesed normaalse ja turvalise seisu jaoks jalga, mis toetub maapinnale 2 või 3 punktiga. Jalg on alajäsemega ühendatud pahkluu liigesed.

Eristatakse ülemist pahkluu liiges (OSG) ja alumine pahkluu liiges (USG). Ülemine pahkluu liigesel on oluline ülesanne jala veeretamine. Alumine pahkluu liiges, teiselt poolt, vastutab parema kohanemise eest kallutatud ja ebaühtlase maastikuga.

Ka varbad täidavad seda eesmärki, mille abil on võimalik täiendav "küünistamine". Lööke leevendab jala anatoomiline kaarekonstruktsioon, mis koosneb mitmest luud. Lõpuks võib öelda, et jala liikuvuse võimaldab ülemine ja alumine pahkluu liiges. Pahkluu liigesed sellistena on sidemete abil fikseeritud või kinnitatud liigesed.

Jalaluud

Jalg (Pes) koosneb kokku 26 luust, mille võib jagada kolmeks erinevaks piirkonnaks: tarsaljuur (tarsus) pöialuu (metatarsus)

  • Kandjaluu (jalajuur)
  • Jalaluu
  • Esijalg (antetarsus)

. tarsaal saab nüüd edasi jaotada: Kannaluu (talus): Kannaluu ehk talus kannab nn luukehal nn trohhead ehk liigeserulli. See moodustab ülemine hüppeliiges malleolaarse kahvli, hüppeliigese kahvli või liigese kahvliga ülemise hüppeliigese jaoks. Otse liigendrulli taga on processus posterior tali, hüppeliigese kondine protsess.

In alumine hüppeliiges, kuid liigespinnad moodustavad talus juhataja Koos scaphoid luu (Os navicular). Kannaluu (calcaneus): kanna luu moodustab jala luustiku suurima ja pikima luu. Kalkaani põhikuju on kuup ja sellel on 6 pinda.

See toetub maapinnale koos mugula calcanei'ga ja osaleb ka selle moodustamises alumine hüppeliiges. Musculus flexor hallucis longuse kõõlus kulgeb soonega kaltsanuse horisontaalse luuprojektsiooni all. Kaltsaani tegelik ülesanne on toimida alumiste paindelihaste hoovana jalg.

See luu mängib olulist rolli ka luumurdude (luumurdude) korral. Seega toovad hüpped suurest kõrgusest sageli selle luu luumurrud, mida tuleb tavaliselt alati kirurgiliselt ravida. Naarits (Os naviculare): lihtsustatult scaphoid pole midagi muud kui mingi luuketas, mis asub juhataja talus ja kolm sphenoidi luud.

Neid nimetatakse järgmiselt: Ossa cuneiformia medial Ossa cuneiformia intermedium Ossa cuneiformia lateral Nende kiilu kuju luud on suures osas vastutav jala anatoomilise põikikumeruse eest. Nende pindadel nad moodustuvad liigesed nn Ossa metatarsi 1, 2 & 3-ga, mis moodustavad pöialuu kondise aluse. Kuubikujuline luu (Os cuboideum): Kuubikujuline luu on püramiidikujuline luu tarsaal luupere.

See jääb 4.-5 metatarsaalne ja kanna luu eespool mainitud. Liigesed moodustised esinevad külgmises esiotsas kanna luu ning Ossa metatarsi 4 ja 5. Luu alumisel küljel on ka soon, milles jookseb musculus peroneus longuse kõõlus.

  • Ossa cuneiformia mediaal
  • Ossa cuneiformia intermedium
  • Ossa cuneiformia laterale

. metatarsaalne luud (Ossa metatarsalia 1-5) moodustavad metatarsa ​​tervikuna. Luudel endil eristatakse alust, võlli ja kerakujulist juhataja. Seejärel moodustab viimane varvaste alusega liigese.

Os metatarsi 1 on kõige paksem ja samas lühim metatarsaalne luu. Suure koormuse tõttu on Os metatarsi 5 paksuselt teine. Varbad, mida nimetatakse ka digitiks, moodustavad esijalg.

Ka siin kasutatakse süsteemset numeratsioonisüsteemi. Seega saab eristada digitus pedis 1-5, kus digitus pedis 1 tähistab suurt varba (hallux) ja digitus pedis V väikest varba. Varbade 2-5 struktuur on sama.

Need kõik koosnevad aluspõhjast, kesk- ja lõppealangast. Nii nagu käsi, koosneb ka suur varvas ainult kahest falangist. Vähendatud liikuvuse tõttu on varba luustik käe sõrmedega võrreldes taandunud.