Kõõlusetupe

Ladina keeles on kõõluse ümbrise tehniline termin “vagina tendinis”. Kõõluse ümbris on torukujuline struktuur, mis ümbritseb kõõlust nagu juhtkanalit, näiteks selle suunamiseks ümber kondise esiletungimise. Kõõluse kest kaitseb seega kõõlust mehaaniliste vigastuste eest.

struktuur

Kõõluse kest koosneb kahest kihist. Välimist kihti nimetatakse kihiks fibrosum, sisemist kihti synoviale. Fibrosum koosneb tugevast kollageen- sisaldavad sidekoe ja on kindlalt ümbritsevate struktuuride külge kinnitatud.

Need adhesioonid kinnitavad kõõluse ümbrise ja selles oleva kõõluse luud ja sidemed. Sünoviale kihi moodustavad seinale kuuluv välimine leht ja sisemine vistseraalne leht. Väline leht koosneb ka sidekoe ja asub kihi kihi ja sisemise lehe vahel, mis on otse kõõlusega ühendatud.

Kihi kihi ja kihi sünoviale vahel on määrdevedelik, mida nimetatakse ka sünoviaalvedelik või sünoviaalvedelik. Fibrosum ja kiht synoviale on ühendatud nn mesotendinoosse kaudu sidekoe. See mesotendineum sisaldab veri laevad ja närve mis varustavad kõõlust ja kõõluse ümbrist.

Tekkimine

Kõõluse kestad tekivad alati siis, kui Kõõlused jookse lähedal liigesed või tuleb neid suunata kondiliste väljaulatuvate osade ja sidemete hoidmise ümber, mis toimub ainult pikkadel Kõõlused käte, käte, jalgade ja jalgade lihastest.

Kõõluse käetupud

Käsi saab sooritada palju erinevaid liigutusi ja tal on kõrge peenmotoorika. Selle laia liikumisvõimaluse võimaldavad paljud erinevad lihased ja liigesed. Peopesa kõõluste ümbrised on kaetud randme sidemega (Ligamentum carpi transversum).

Pindmine ja sügav sõrm painutajatel (Musculus flexor digitorum superficialis või profundus) on selle sideme all kulgev ühine kõõluse ümbris. See kõõluse ümbris ümbritseb ainult osaliselt Kõõlused nendest kahest lihasest 2., 3. ja 4. lihaseks sõrm ja ei sisene sõrme ise, kuid väikese sõrme kõõlus on selle kõõluse ümbrisega täielikult ümbritsetud ja lõpeb ainult 5. sõrme terminaalsel falangil. 2., 3. ja 4. sõrmel on uus kõõluse kest, et kaitsta kõõlust sõrm liigesepiirkond.

Pika pöidla painutuslihasel (M. flexor pollicis longus) on oma kõõluse ümbris, mis kulgeb samuti karpaalsideme all ja lõpeb ainult pöidla otsast. Rindkere lihas, mis põhjustab lihase paindumist ranne, selle sideme all on ka oma kõõluse kest. Teise kuni viienda sõrme kõõlusekestad kinnitatakse sõrmekujuliste sõlmede külge rõngakujuliste sidemete abil.

Lisaks on sidemete aparaat stabiliseeritud ristikujuliste sidemete abil liigesed. 70% juhtudest leitakse siin kirjeldatud kõõlustuppide anatoomiline asend peopesal, millel on pöidla ja väikese sõrme pika kõõluse ümbris ning kolme ülejäänud sõrme katkestatud kõõluse ümbrised. Anatoomilised variatsioonid esinevad seetõttu 30% -l elanikkonnast ja neil pole haiguslikku väärtust.

Käe tagaküljel kulgevad sõrmepikenduste kõõlused ja neid ümbritsevad kõõlakestad nn kõõluste kambrites, mis asuvad retinaculum musculorum extensorumiks nimetatud hoidmisriba all. Esimeses kõõluseosas on pikk pöidlajaotaja (abductor pollicis longus) ja lühike pöidla sirutaja (extensor pollicis brevis). Esimene kõõlusekamber jaguneb paljudel inimestel uuesti.

Teine kõõluste sektsioon sisaldab pikki ja lühikesi radiaalseid käepikendusi (extensor carpi radialis longus ja brevis). Kolmas kõõluste sektsioon mahutab pika pöidla sirutaja (M. extensor pollicis longus) ja neljas kõõluse sektsioon sisaldab 2.-5. Väikesel sõrmel on ka täiendav sirutajalihas (extensor digiti minimi lihas), mille kõõlus kulgeb läbi viienda kõõluse sektsiooni.

Küünarliigese käepikendaja (M. extensor carpi ulnaris) kõõlus kulgeb läbi kuuenda kõõluse sektsiooni. Sirutajapoolsel sõrmepiirkonnas ei ole enam ühtegi kõõlustuppi, sest käe tagaküljel olevate lihaste kõõlused ühinevad sidekoeplaadiks - seljaaponeuroosiks. See seljaaponeuroos algab sõrmede metakarpofalangeaalsete liigeste piirkonnast ja lõpeb vastava sõrme distaalse falangiga.