Määratlus
A kael fistul on torusarnane ühenduskäik sisemise neelu ja punti kujulise ava vahel kael. On külgmised (külgmised) või mediaalsed (eesmised) kael fistulid, kusjuures tehakse vahet primaarsetel ja sekundaarsetel fistulitel. Kaelafistulid kuuluvad primaarsete fistulite rühma, st nad on kaasasündinud ja tulenevad embrüonaalse arengu käigus kaasasündinud väärarengutest.
Põhjustab
Kaelafistulid on kaasasündinud väärarendid, mis on põhjustatud degeneratiivsetest häiretest kaela arengu ajal fistul emakas. Embrüonaalse arengu käigus moodustub kaela piirkonnas kanal, mis tavaliselt hilisemas arengujärgus uuesti sulgub. Mõnel juhul jääb see kanal ja kael fistul areneb.
Fistulikanal on vooderdatud kattekoega (epiteel), mis toodab lima ja vedelikku. Lima koguneb fistulisse ja tekib vedelikuga täidetud õõnsus (tsüst). See tsüst on selgelt tuntav kaelapiirkonna märgatava tursena. Kogunenud vedelik võib aeg-ajalt naha ava kaudu välja voolata.
Diagnoos
Arst tunneb kaela fistuli ära pilgu diagnoosi ja a füüsiline läbivaatus milles kael on palpeeritud. Fistul on märgatav kaelapiirkonnas naha alla punnitavalt punnitatuna. Lisaks on fistul liikuv, st seda saab alla neelates liigutada.
Kujutustehnikad nagu ultraheli (sonograafia) kasutatakse diagnoosi kinnitamiseks. Kaela fistulit saab tunda teravalt määratletud massina (koe kasv). Ebaselgetel juhtudel saab parema pildistamise jaoks teha täiendava magnetresonantstomograafia (MRT).
Seotud sümptomid
Kaela fistul on märgatav kaela valutu turse või paksenemisena, vastasel juhul pole kahjustatud isikutel tavaliselt kaebusi. Kui fistul muutub põletikuliseks, on kaela piirkonnas tugev turse ja neelamisraskused. Põletikuline kude punetab ja ekseem võib nahale tekkida.
Kui põletik levib, reageerib keha palavik. Hiljemalt siis tuleks pöörduda arsti poole. Põletikuline kaela fistul valutab ja võib kõveneda ja moodustada mädanik (kapseldunud mädane kogunemine) naha alla. Vahel fistul märg ja vedel või mäda tühjeneb läbi naha väikese ava.
