Sissejuhatus
Lümf sõlmi leidub kogu kehas. Nad on osa lümfisüsteem, mis koosneb lümf laevad ja lümfisüsteemi organid. Nad vastutavad immuunkaitse eest.
. lümfisüsteemi organid võib jagada primaarseteks ja sekundaarseteks elunditeks. Lümfotsüüdid moodustuvad primaarsetes lümfisüsteemi organid - luuüdi ja tüüst. Nad kuuluvad valgete hulka veri rakud ja tulenevad tüvirakkudest luuüdi.
Nende küpsemine valmis immuunrakkudeks, mis tunnevad ära võõraid aineid ja ohtlikke antigeene, toimub sekundaarsetes lümfiorganites. Lisaks lümf sõlmed, nende hulka kuuluvad põrn, lümfikoe limaskestades (näiteks mandlid) ja pimesool sooles (sageli nimetatakse seda valesti pimesooleks). Siin kontrollitakse antigeene ehk kehas ringlevaid potentsiaalselt ohtlikke võõraid aineid.
. põrn vastutab organismis ringlevate antigeenide eest veri. Limaskestade lümfikoe kontrollib limaskestadesse sisenenud antigeene pindmiselt suu. Lümfisõlmedseevastu reageerivad ainetele, mis on juba koesse tunginud ja lümfi kaudu levinud laevad.
Seda seetõttu, et lümf laevad moodustavad drenaažisüsteemi, mis võtab koevedeliku ja viib selle tagasi vereringesse. See koosneb väikestest pimedatest anumatest, mida leidub peaaegu kõigis elundites (keskne närvisüsteem(näiteks on erand). Nad võtavad vaba vedeliku, suunavad selle pidevalt suurenevate lümfisoonte kaudu keskele ja lõpuks veeninurka (see on koht, kus veenid kael ja käsi ühendavad). Suurem osa sellest jõuab vasaku veenurgani, kust see voolab koos veeniga veri läbi ülemise õõnesveen suunas süda. lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte vahel ja toimivad filtrijaamadena.
Anatoomia
. lümfisõlmed on tavaliselt ümmargused või oakujulised, suurusega 2 kuni 20 mm ja filtreerivad lümfi enne selle vereringesse naasmist. Lümf tähendab lümfisoonte vedelikku, st koevedeliku ja vereplasma vahelist vaheetappi. See on kergelt kollakas, koosneb peamiselt veest, sisaldab lümfotsüüte ja ka mõnda elektrolüüdid ja valgud.
Pärast sööki võib see olla ka hägune ja piimjas valge, kuna rasvad imenduvad ka lümfi kaudu. Kogu kehas on umbes 600 kuni 700 lümfisõlme, kusjuures igal elundil ja kehaosal on oma nn piirkondlik lümfisõlm, mis on selle piirkonna esimene filtrijaam. Piirkonda, mille eest see lümfisõlm vastutab, nimetatakse lisajõeks. Sissetulevad lümfisooned sisenevad lümfisõlme igast suunast, seejärel voolab lümf läbi teatud radade, nn sinususe, läbi lümfisõlme poolusesse (hilumi), kus see väljub väljuva lümfisoonte kaudu. Lümfisõlmede koes on lümfotsüüdid, mis on sellesse poolusesse jõudnud aferendi kaudu tuiksoon ja mis võivad siin lümfist pärit antigeenidega otse kokku puutuda.
