Anatoomia
Kannaluu (lat. Calcaneus) on suurim ja domineeriv jalaluu ning veidi ruudukujulise kujuga. Tagumise jala osana seisab osa kanna luust otse maas ja on stabiilsuse tagamiseks.
Kannaluu on jagatud erinevateks osadeks, mis täidavad erinevaid funktsioone ja ülesandeid. Kontsa kohta leiate lisateavet siit: Achilleuse kand Kontsa luu tagumist silmatorkavat osa nimetatakse mugulkalkaaniks ning see on jala kannana nähtav ja käegakatsutav. Siin on Achilleuse kõõlused, kaksikvasika lihas Mängu tulevad (Musculus gastrocnemius) ja ainus lihas (Musculus soleus).
Selle alaküljel kulgeb kaltsaani ja risttahuka luu (Ligamentum calcaneocuboideum) vahel stabiliseeriv riba. Alumisel küljel on ka kaks künti, calcaneuse külgmine tuberosity ja calcaneuse keskmine tuberosity. Need pärinevad musculus abductor hallucis'est, musculus flexor digitorum brevist ja musculus abductor digiti minimist.
Jalatalla Aponeurosis plantaris piirkonnas olev kõõlusplaat pärineb ka mugula calcaneist. Esikülje suunas moodustab kanna luu ristkülikukujulise luuga (Os cuboideum). Nii kanna luu siseküljel kui ka välisküljel on kondised väljaulatuvad osad, mis kaitsevad ja juhivad lihaseid.
Jala siseküljel on sulcus tendinis musculi flexoris hallucis longus, mis sisaldab suure varba pikka painutuslihast ja takistab kanna luu sissepoole kõverdumist. Seda katab kondine projektsioon, tali sustentaculum. Jala välisküljel on sulcus tendinis musculi peronei longi.
See lihas on mõeldud põikivõlvi pingutamiseks. Lisaks erinevad närve ja veri laevad jookse läbi nende võlvide. Kalkulaadi ülemisel küljel on kolm liigespinda, Facies articularis talaris anterior, Facies articularis talaris media ja Facies articularis talaris posterior.
Kaltseaalne sulcus kulgeb kahe viimase liigespinna vahel, mis koos pahkluu luu moodustab tunneli, mida nimetatakse tarsi kanaliks. Eesmine (eesmine) ja keskmine (mediaalne) liigespind on eesmise osa pahkluu ühine. Tagumine liigespind on osa tagumisest pahkluu ühine. Kogu kaltsaan ja eriti selle tagumine silmapaistev osa on sirgjoonelise püstiseisundi ja kõndimise otsustav survekoht.
