Kasvuhäire

Määratlus

Kasvuhäire on nähtus, et teatud kehaosa või kogu keha suurus, pikkus või kuju kaldub normist kas liigse või vähenenud kasvu tõttu. Kasvuhäirete all mõistetakse sageli peamiselt pikkuse kasvu, st mõjutatud inimese pikkuse kõrvalekallet. Eristatakse lühikest kasvu ja pikka kasvu. Lisaks eristatakse primaarseid (= pärilikke) ja sekundaarseid (= omandatud) kasvuhäireid:

  • Kaasasündinud kasvuhäiretega kaasneb sageli geneetilise materjali defekt, mis põhjustab liigset või vähenenud kasvu.
  • Omandatud kasvuhäiretel võib olla palju põhjuseid ja need võivad esmakordselt esineda alates imikueast kuni teismeliste aastateni. Haigestunud patsiendid on seetõttu enamasti lapsed ja noorukid.

Põhjustab

Kaasasündinud kasvuhäired avalduvad sündides sageli väikese sünnikaaluga ja kehapikkuse vähenemisega ning on seega juba tuvastatavad ultraheli uuringud enne sündi. Muudel juhtudel on lapse sünnikaal normaalne ja vastsündinu ja imiku vanuses see vastavalt ei suurene. Selle üheks võimalikuks põhjuseks on kromosomaalsed anomaaliad, kus nende arv või struktuur kromosoomid (normaalne 46, naistel XX või 46, meestel XY) on muutunud, mis avaldub mitmesuguste sümptomite ja füüsiliste kõrvalekalletena.

Näiteks Downi sündroom (trisoomia 21) või Turneri sündroom (ainult ühe X-kromosoomiga naised) on seotud vähenenud pikkusega. Muud geneetilised defektid (nt osteogenees imperfecta, rabe luuhaigus) on seotud ka vähendatud kõrgusega. Lisaks võib hormonaalne tasakaalutus põhjustada kasvuhäireid.

Sellel võivad olla kaasasündinud või omandatud põhjused, tuntud näide hüpotüreoidism. Soolehaigused, näiteks tsöliaakia, võivad põhjustada kasvuhäireid alatoitumine, samuti ebapiisava toidu tarbimise tõttu alatoitumus. Lõpuks teatavad ravivormid, eriti kemoteraapilised ained vähk, pikaajaline kortisoon tarbimine või kiiritusravi võib põhjustada ka kasvuhäireid.

Kasvuhäiretest tuleb eristada faase, kus lapsed kasvavad tavapärasest tugevamalt, kuid on täiesti normaalsed. Selle teema kohta leiate lisateavet: Kasvuhoog kortisoon on organismis looduslikult toodetud hormoon, mis tähendab, et inimkeha ise toodab püsivalt väikseid annuseid. Kehas täidab see arvukalt olulisi funktsioone, mis peamiselt pärsivad põletikku.

Ravimina kortisoon kasutatakse lastel sageli sprei või tabletina bronhiaalastma. Salvi kujul kortisooni kasutatakse ka paljude nahahaiguste, näiteks neurodermatiit. Kõrvaltoimete tekkimisel on otsustavaks teguriks kortisooni kogus, mis imendub tablettidena soolte kaudu või kopsude kaudu pihustatuna või naha kaudu salvina ja siseneb keha vereringesse.

Siin võib see pärssida keha enda kasvu tootmise hormoonid, muuhulgas keeruliste juhtimisahelate abil (lähtudes negatiivse tagasiside põhimõttest). Selle tulemuseks on kasvu vähenemine, kuid see toimub ainult pikaajalise ravi korral kortisooni suurte annustega. Sel põhjusel peaks arst kortisooni annuse alati kriitiliselt üle vaatama ja valima madalaima võimaliku annuse.

Luumurdudega sisse lapsepõlv, on vigase paranemise tõttu alati kasvuhäirete oht. Sõltuvalt süsteemi tüübist ja asukohast luumurd, on võimalik kas tervendava luu liigne või vähenenud kasv. Eelkõige võlli murrud (pika torukujulise keskosa keskel) luud käte ja jalgade) või epifüüsi luumurdude (luumurrud kasvuplaadi piirkonnas, tavaliselt liigesemurdude korral) korral on suurenenud hilisemate kasvu häirete oht.

Kui see mõjutab ainult ühte otsa, võib tulemuseks olla kaks erineva pikkusega jalga ja kätt. Eriti jalgade piirkonnas võib see pikas perspektiivis põhjustada liigeste enneaegset kulumist (artroos) ja vajadus kanda spetsiaalseid kontsadega ortopeedilisi kingi. Sel põhjusel tuleks laste luumurde alati piisavalt ravida ja jälgida nende paranemist.