Keemilised lahtistid Lahtistid

Keemilised lahtistid

Keemia- lahtistid on ained, mis stimuleerivad soolestikku ja on toodetud tööstuslikult. Keemiline lahtistid on peamiselt nn triarüülmetaani derivaadid nagu bisakodüül ja naatrium pikosulfaat. Bisakodüül on aine, mis lahustub vees vähe ja peab kõigepealt soolestikust imenduma veri ja sealt edasi maks.

aasta maks, vees raskesti lahustuv bisakodüül muudetakse vees lahustuvaks aineks, mis seejärel vabastatakse tagasi soolestikku. Seda protsessi nimetatakse enterohepaatiliseks vereringeks (entero = sool; maksa = maks). Soolestikus olles muundab bisakodüül soole bakterid toimeainesse, mis ei saa soolestikust väljuda ja vereringesse sattuda.

See loob kontsentratsiooni tasakaalu ehk osmootse rõhu, mille tõttu vesi voolab soolestikku ning muudab väljaheite vedelamaks ja libedamaks. Kuna bisakodüül peab esmalt minema soolestikust maksa ja sealt tagasi soolestikku, avaldub toime alles umbes 10–12 tunni pärast. Bisakodüül on kiiremini efektiivne, kui seda manustatakse otse rektum suposiidi kujul.

Siin avaldub efekt tavaliselt ühe tunni jooksul. Naatrium piosulfaat arendab oma toimet ka palju kiiremini kui bisakodüül, sest tableti kujul manustamisel on selle toimimiseks vaja ainult 4–10 tundi, kuigi sarnaselt bisakodüüliga peab see aktiveerimiseks läbima nn enterohepaatilise vereringe.