Keha rasvaprotsent

Mõõtmismenetlus

Inimese keha rasvaprotsendi saab määrata erinevate mõõtmismeetodite abil. Põhimõtteliselt saab keha rasvaprotsenti määrata mehaaniliselt, elektriliselt, keemiliselt, kiirguse või ruumala mõõtmise meetodil. Väga lihtne, kuid mitte täiesti täpne mõõtmismeetod on keha rasvaprotsendi mehaaniline mõõtmine kalipomeetria abil.

Siin mõõdetakse nahavoldi paksus keha mitmes punktis nn nihikuga, mis pole midagi muud kui pikkuse mõõtmise seade. Seda tüüpi mõõtmine ei sobi aga keha rasvaprotsendi absoluutseks määramiseks, kuna muuhulgas ei ole kindlaks määratud nn vistseraalset rasva (vistseraalset rasva) ja meetod sõltub suuresti ka kontrollijast. Keharasvaskaala puhul, mis põhineb nn bioelektrilise impedantsi analüüsi põhimõttel, on keha rasvaprotsendi määramiseks olemas elektriline mõõtmismeetod.

Keharasva määramine kehakaalude abil toimub elektroodide abil, mis on paigaldatud nii, et need puutuksid kokku paljaste jalgadega. Väljutatakse vahelduvvool ja mõõdetakse koetüüpide erineva veesisalduse tõttu tekkivaid erinevaid takistusi. See võimaldab keha rasvaprotsenti arvutada ligikaudu.

Mõõtmine on siiski väga veaohtlik ja võib põhjustada valesid väärtusi, näiteks täitmise tõttu põis. Lisaks on võimalik kasutada keha rasvaprotsendi keemilist mõõtmist väävel heksafluoriidi lahjendamise meetod, kuid see mängib alluvat rolli. Keha rasvaprotsendi väga täpne mõõtmine on võimalik kahekordse abil Röntgen absorptomeetria, mida nimetatakse ka DXA-ks.

See meetod põhineb röntgenkiirte kasutamisel. Selle mõõtmismeetodi puudusena ei tohi kiirguskoormus vaatamata suurele täpsusele jääda mainimata, lisaks kestus umbes 15 minutit ja hind umbes 40 €. Lõpuks tuleks mainida kahte ruumala mõõtmise meetodit, hüdrodensitomeetriat ja õhu nihkumise pletüsmograafiat, mis mõlemad annavad väga täpseid tulemusi ja põhinevad peaaegu samal põhimõttel.

Hüdrodensitomeetrias määratakse keha rasvaprotsent vee nihke abil. See väga täpne mõõtmismeetod on aga väga kulukas ja aeganõudev. Õhutiheduse pletüsmograafia võimaldab seevastu teha järeldusi keha nihkumise tõttu rasvaprotsendi kohta.

Siin määratakse kõigepealt keha tihedus, määrates massi ja mahu. Keha rasvaprotsendi saab seejärel määrata kindlaksmääratud tiheduse põhjal. Selle uurimismeetodi eeliste hulka kuulub lühike uurimisaeg ja asjaolu, et meetod pole ohtlik, nii et seda saab kasutada ka lastele ja eakatele inimestele.