kokaiin

Kokaiini kasutatakse harva a doping agent. Kokaiini leidub Lõuna-Ameerika kokapõõsaste lehtedest ning Boliivia ja Peruu kohalikud kasutavad seda sageli väsimuse tekkimise edasilükkamiseks. Kokaiin on alkaloid ja seda ekstraheeritakse kokapõõsa aktiivsetest komponentidest.

1750. aastal tulid Lõuna-Ameerika riikidest Euroopasse esimesed kokapõõsad. Umbes 0.05 grammi tarbimine viib eufoorilise reaktsioonini koos suurenenud sooviga olla aktiivne. Kuid reaktsioonid ei erinenud inimeste loomulikust eufooriast.

Kuni 19. sajandi alguseni sisaldas Coca Cola 250 milligrammi kokaiini. Kokaiin pärsib tagasijooksutemperatuur of norepinefriin aasta sünaptiline lõhe sümpaatiliste närvilõpmete juures. See suurendab kontsentratsiooni norepinefriin retseptori juures.

Suurenenud ergastus, suurenenud süda kiirus ja vasokonstriktsioon on tagajärjed. Kui annus on liiga suur, on lihasrisk krambid ja isegi hingamishalvatus. Samuti on märkimisväärne sõltuvuse potentsiaal.

Kokaiini saab tarbida mitmel erineval viisil. Seda võib võtta suu kaudu, intranasaalselt ja intravenoosselt või suitsetada. Suitsutatud kokaiinil on tugevam toime ja juba mõne sekundi pärast.

Mõnes Lõuna-Ameerika riigis keedetakse kokalehti traditsiooniliselt tees tervis- edendav toime. Kokatee import Saksamaale on sellegipoolest ebaseaduslik. Kokaiini tarvitamine viib alkoholi kitsenemiseni veri laevad tagajärjega kõrge vererõhk, suurenemine süda määr ja eeskirjade eiramised hingamine rütm.

süda rütmihäired kuni südameatakkideni võivad olla võimalikud tagajärjed. Kokaiini kasutamine võib põhjustada unehäireid, häiritud nälga ning janu ja ärevust. Unehäirete tagajärjed on hallutsinatsioonid ja desorientatsioon.

Pärast eufoorilist efekti jõuab depressiivne meeleolu, mis toob kaasa täiendava tungi kasutada. Riniidi eluohtlik annus on umbes 1.2 kuni 1.4 grammi. Intravenoosselt on eluohtlik annus juba 0.7 - 0.8 grammi.