Kondroprotektorid

Sünonüümid laiemas tähenduses

  • Kõhre moodustavad ained
  • Kõhre moodustumine
  • Hüaluroonhape
  • Kõhre moodustumine
  • Kõhre kaitseained

Allpool loetletud kondroprotektiivsete ainete tootjad on eeskujulikud, teised tarnijad võib olla unustatud. - Synvisc®

  • Suplasyn®
  • Ostenil®
  • Hyalart®
  • Durolane®
  • Mine®
  • Hya-GAG®
  • Orthovisc®
  • Fermathron®
  • Hya Ject®
  • Hyalubrix®
  • Muuhulgas

Määratlus

Kondroprotektid on kõhr kaitseained, mis tootja sõnul on ette nähtud kõhre hävitamise peatamiseks. Kondroprotektorid peaksid pidurdama kõhr lagundavaid aineid ja taastavad kõhre. Lisaks väidetakse, et kondroprotektiividel on põletikuvastane toime.

Nende ravimite toimet hinnatakse teaduslikult erinevalt. Paljud patsiendid väljendavad siiski tundlikkuse olulist vähenemist valu, mis on uuringutega tõestatud. Need kondroprotektiivsed ravimid ei suuda kindlasti saavutada a kõhr kogunemine, nagu seda mõnikord reklaamides kirjeldatakse.

Mõju

Kondroprotektiivsete ainete mõju on tõestatud kliiniliste uuringutega, mis näitavad valu ja turse ning kinnitavad liigese liikuvuse paranemist. Kondroprotektiivsete ainete kõrgeimat efektiivsuse määra on oodata, kui hüaluroonhape süstitakse otse suurtesse liigesed nagu põlveliigese, puusaliiges or pahkluu ühine. Kuid ka väike liigesed nagu sõrm lülisamba lüli või tahkliiges saavad kasu sihitud infiltratsioonidest.

Efektiivsus on indiviiditi väga erinev. Efektiivsuse kestus on samuti märkimisväärselt erinev. Kuu kuni mitme aasta paranemine on realistlik.

Kondroprotektiivide efektiivsuse kestus sõltub otsustavalt artroos. - pindmine kõhrekiht

  • Keskmine kõhrekiht
  • Kaltsineeriv kõhrekiht
  • Luud

Kondroprotektiivid koosnevad peamiselt hüaluroonhape ja glükoosamiin. Glükoosamiin on kõrge kontsentratsiooniga aminosuhkur, mis on kõhre põhilise ehitusmaterjalina ülitähtis, Kõõlused, sidemete ja luustruktuuride, samuti sidekoe, tuiksoon seinad ja nahk.

Seda kasutatakse ka kõhre parandamiseks ja taastamiseks liigesed, selg ja moodustamiseks luud nn “kondraali abil luustumine“. Glükoosamiinid sünteesib tervislik ja noor organism otse toidust. Vanuse kasvades kaotab organism aga võime toidust sünteesida (= toota).

Seda võimendab asjaolu, et meie kaasaegsed dieet tavaliselt neid aineid sisaldavat toitu ei paku. Kõhre ja sidekoe osad on näiteks tänapäeval väga väheste inimeste menüüs. Glükoosamiin toimib kuihüaluroonhape”(Glükoosamiini erivorm) sünoviaalvedelik, nn sünoviaalvedelik.

Hüaluroonhapet kui kondroprotektiivset ainet leidub näiteks naha- ja luukoes, silma klaaskehas ja Nabanöör sündimata lastest. Kondroprotektiivseid aineid nimetatakse rakkudevaheliseks tsementeerivaks aineks ja neid peetakse sidekoe. Kui kehal puudub insuliin ja / või kortikosteroidid (kortisoon), on keha enda hüaluroonhappe tootmine osaliselt või täielikult häiritud.

Nende kondroprotektiivsete ainete puuduse otsese tagajärje tõttu, mis tuleneb nendest asjaoludest, sünoviaalvedelik, mis on iseenesest viskoosne, muutub õhukeseks ja vesiseks ning ka liigesekapslite kõhred kahanevad ja muutuvad hapraks. See viib lõppkokkuvõttes liigesekõhre kihtide erosioonini, põhjustades põletikku, turset, jäikust ja valu. Glükosamiin ja hüaluroonhape kondroprotektidena kuuluvad mukopolüsahhariididesse.

Neid nimetatakse ka glükosaminoglükaanideks. Üks neist on kondroitiin, teine ​​hiiglasliku molekulaarse struktuuriga suhkruühend ja kogu kõhre põhikomponent, mida toodetakse glükoosamiinist. Kuna glükoosamiini molekul on umbes 250 korda väiksem kui kondroitiin, saab seda paremini imenduda seedetrakt ja seeläbi organismile kiiremini tarnida.

Nii kondroitiini kui ka glükoosamiini bioaktiivseks vormiks on vastavalt kondroitiinsulfaat ja glükoosamiinsulfaat. Ainult koos väävelhappe soolaga moodustab see aineid (kondroprotektiive), mida organism suudab imada ja kasutada. Elusained, nagu kõhred, sidemed, Kõõlused ja sidekude on põhimõtteliselt võimelised taastuma.

Sidekoe aine on selles osas eriti oluline, kuna seda leidub kõigis sidemetes, Kõõlused ja veri laevad. See on kogu luustiku, enamiku elundite põhiaine ja ühendub nii omavahel kui ka ümbritseva kehakoega. Elusaine taastumisvõime eelduseks on aga see, et vajalikke materjale oleks saadaval piisavas koguses.

Kondroprotektiivsete ainete kõige olulisemad ehitusmaterjalid on ülalnimetatud glükosaminoglükaanid: hüaluroonhape, glükoamiin ja kondroitiin. Need tagavad ülalnimetatud kudede pideva ülesehituse ja lagunemise (= muundamise). Kõhre, mis on „kokkusurutud“ sidekoe erivorm, ankurdatakse rakud kompaktses ja tahkes põhiaines (= maatriksis).

Kõhr on osa luustiku struktuurist ja koosneb peamiselt ülalnimetatud glükosaminoglükaanidest. Kuid see sisaldab ka suurt osa vett ja kollageen. Kõhre regenereerimise peamine probleem on aga see, et seda ei tarnita veri ja vajalikku ehitusmaterjali saab kõhrerakkudesse transportida ainult raskustega.

Kui glükoosaminoglükaanide pakkumine kõhrerakkudele ei ole tagatud, kaotavad nad vedeliku säilitamise ja toitainete omastamise võime. Rakud kuivavad, kahanevad ja surevad lõpuks. Seejärel viib see kõhre erosioonini (kulumiseni) ja sellega seotud sümptomiteni.

Kondroitiinsulfaat seob suurema osa sidekoes olevast veest, andes sellele elastsuse ja šokk-absorbeerivad omadused. Kondroprotektiivsete ainete seondumine veega toimub elektrilaenguga, mille abil moodustub želatiinse materjali viskoosne mass, mis seob nii koerakud kokku kui ka määrib bursaid ja liigeseid. Lisaks kondroitiinsulfaadile sisaldab see viskoosne mass suures osas hüaluroonhapet. Kondroitiinsulfaat imendub osaliselt toidu kaudu ja keha toodab osaliselt glükoosamiinsulfaadist. C-vitamiiniga kokkupuutel kontrollib kondroitiinsulfaat ka selle tootmist ja stabiliseerumist kollageen, kiuline valk, mis on vajalik ka sidekoe ja kõhre aine sisemiseks sidumiseks.