Määratlus
Kopsuemfüseem on alveoolide ületäitumine. Kopsu emfüseem tekib sageli pikaajalise, kroonilise kopsuhaigused. Trahv kopsu alveoolid, nn “alveoolid”, on üksteisest eraldatud õhukeste seintega.
Alveoolide vahelised seinad on seotud ka väljahingamisel kopsudest õhu väljapressimisega. Pikaajaliste muutuste tagajärjel kops haigused, alveolaarsed seinad hävivad ja õhku ei saa välja hingata. The kops ülepuhub ja moodustab emfüseemimullid. Nii kopsudesse jäävat õhku nimetatakse “kinnijäänud õhuks”.
Põhjustab
Alveolaarsete seinte täpne biokeemiline areng ei ole täielikult teada. Mitmed ensüümide osaliselt vastutavad selle protsessi eest, mis taastab tundliku kopsukoe. Kaugelt levinum põhjus on pikaajaline suitsetamine.
Sissehingatavad saasteained aktiveerivad kahjulikud ensüümide mis võib viia kopsukoe lagunemiseni. Lisaks põhjustab emfüseem hingamisteede, eriti nn bronhioolide, kitsenemist. See aitab kaasa ka asjaolule, et õhku ei saa piisavalt välja hingata.
Kopsukude võib kahjustada sissehingamine saasteainete kohta. Mürgiste gaaside ja saasteainetega professionaalselt kokku puutuvatel inimestel on emfüseemi tekkimise oht sama suur kui suitsetajatel. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on tüüpiline sekundaarne haigus suitsetamine.
Pikas perspektiivis viib see emfüseemini, mis piirdub sageli kopsude ülemiste osadega. Emfüseemi pole alati võimalik tervisliku eluviisi abil ära hoida. Võib esineda ka pärilikke vorme.
Haigestunud isikud toodavad liiga vähe valku, mis peaks kaitsma kopsukudet ümberkujundamise eest. Nendel juhtudel mõjutab haigus üha sagedamini kopsu alumisi osi. Emfüseemi haruldasemad vormid esinevad vananemisprotsessi loomuliku tagajärjena. Neid ei saa otsida konkreetselt ja need ei vaja enamikul juhtudel ravi.
