Koorid

Sünonüümid laiemas tähenduses

Vaskulaarne nahk (Uvea) Meditsiiniline: Choroidea Inglise: choroid

Sissejuhatus

Koroid on silma vaskulaarse naha (uvea) tagumine osa. See on kinnitatud võrkkesta ja kõvakesta vahele keskkesta kujul. The iiris ja tsiliaarne keha (corpus ciliare) kuuluvad samuti veresoonte nahka.

Oma võrguga veri laevad see toidab silma naaberstruktuure ja koosneb ise kolmest kihist. Kuna koroid ei kanna tundlikke närvikiude, valu näitab alati tundlike närvikiududega naaberstruktuuride osalemist. The veri koroidi läbivool on kogu inimese kehas kõige tugevam.

Koroidi struktuur

Koroid kuulub vaskulaarsele nahale, mida nimetatakse ka keskmise silma nahaks (uvea). Lisaks koroidile sisaldab see iiris ja tsiliaarne keha. See asub võrkkesta ja kõvakesta vahel. Koroid koosneb seest väljapoole järgnevast neljast kihist:

  • Lamina basalis (ühendus võrkkestaga)
  • Lamina choroidocapillaris (väikesed kapillaarid)
  • Lamina vasculosa (suured arterid)
  • Lamina suprachoroidea (seos dermisega)

Koroidi funktsioon

Koroidil on mitu funktsiooni: see sisaldab palju veri laevad ja tagab seeläbi hapniku ja toitainetega varustatuse silmamuna osadele (bulbus oculi), mida rakud vajavad ellujäämiseks. Eriti võrkkesta välimine kiht on varustatud verega laevad koroidist. Võrkkest, nagu ka ajuon barjäär, nii et sinna pääsevad ainult valitud ained: vere-võrkkesta barjäär (analoogne vere-aju barjäär).

Seetõttu asub koroidi ja võrkkesta vahel pigment epiteel, mis anatoomiliselt kuulub võrkkestale. Pigmendi rakud epiteel on üksteisega kindlalt ühendatud ja tagavad, et võrkkesta pääsevad läbi ainult koroidi veresoontes voolavast verest vajalikud ained. Koroidide rikkalik vereringe on muide fotode tegemisel soovimatu “punasilmsuse efekti” põhjus.

See särab üleeksponeerituna silma kaudu punaselt. Koroidi teine ​​funktsioon on silma kohanemisvõime, st silma võime näha fookuses olevaid lähedasi või kaugemaid esemeid. Selle funktsiooni eest vastutavat koroidi osa nimetatakse purunemembraaniks.

Bruchi membraan sisaldab palju elastseid kiude ja on tsiliaarlihase antagonist, mis tõmbab läätse lähedale nägemisele kokku ja muudab selle sfäärilisemaks. Seevastu kaugusmajutuse tagab puruneva membraani elastsete kiudude passiivne taastav jõud ja seega koroid. Lõpuks on koroid ka väga pigmenteerunud ja koos ülalmainitud pigmendiga epiteeltagab, et võimalikult vähe silma sisenevat valgust peegeldub.

Selle asemel imendub valgus täielikult, mis on erinevates valgustingimustes nägemiseks väga oluline. Lisaks takistab koroidi tugev pigmentatsioon klaaskeha kehas valguse kontrollimatul peegeldumisel võrkkestal segadust tekitavaid stiimuleid. Koroid on üks silma vaskulaarse naha (uvea) kolmest osast.

See asub võrkkesta vastu väljastpoolt. Esiteks kinnitub Bruchi membraan väliselt võrkkesta rakkudesse, mis võtavad vastu valguse impulsse (fotoretseptorid). Bruchi membraan koosneb sidekoe ja selle struktuuri tõttu nimetatakse ka lamina elastica valgud (kollageen kiud) ja pöörduvalt venitatavad elastsed kiud.

Sellele järgneb kiht väikesi veresooni (kapillaare), mis on hargnenud nagu võrk. Veresoonte rakkudel on üsna laiad ruumid (fenestreeritud kapillaarid), nii et teatud verekomponendid pääsevad anumatest hõlpsalt välja. Neid kasutatakse toitumiseks.

Need aknad on pitseeritud valgusimpulsse (pigmendiepiteeli või fotoretseptoreid) vastuvõtvate rakkude ja puruneva membraaniga. Viimane kiht koosneb suurematest anumatest ja asub kihi vastu, väljastpoolt võrku hargnenud väikeste veresoontega (choriocapillaris). See koroidi välimine kiht kannab suuremaid veresooni. Need on enamasti veenid, mis kannavad verd silmast välja. Koroid on väljastpoolt piiratud pärisnahaga (sklera).