Läbipõlemise sündroom

Sünonüümid

• Burnout
• Ammendumine
• Läbipõlemine / läbipõlemine
• Täieliku kurnatuse seisund
• Läbi põlema

Määratlus

Nimi “läbipõlemine” tuleneb ingliskeelsest “burn out”: “burn out”. See on emotsionaalse ja füüsilise kurnatuse seisund, millega kaasneb tohutu autojuhtimise ja jõudluse puudumine. Läbipõlemine mõjutab eriti sotsiaalse elukutse inimesi, näiteks õdesid, arste ja õpetajaid.

Need on sageli inimesed, kes pühenduvad pühendunult oma ametile ja saavad sageli vähe tunnustust. Läbipõlemise ohus on ka inimesed, kes määratlevad end peamiselt oma elukutse ja pingutava töö kaudu, jättes kõik muu nagu sotsiaalsed kontaktid ja hobid tagaplaanile. Kui need inimesed kogevad siis tööl pettumust, on tulemus lõpuks kokkuvarisemine, sest neil puudub õigus tasakaal.

Sageli on läbipõlemise sündroom varem pikenenud ülepingutuse või ületöötamise viimane etapp. Tee läbipõlemiseni võtab mõnikord mitu aastat. Tavaliselt tuleneb läbipõlemissündroom kohusetunde, motivatsiooni, ambitsioonide ja perfektsionismi kombinatsioonist, mis on seotud pideva stressi, tugeva sooritusega esineda ja / või liigsete nõudmistega.

Läbipõlemise käivitajad on läbipõlemine areneb tavaliselt salakavalalt ja kestab sageli mitu kuud kuni aastaid. Lõpuks lõpeb see aga alati täieliku füüsilise ja vaimse lagunemisega, kus isegi kõige lihtsamad ülesanded ei tundu enam teostatavad. Meditsiinis ei tunnustata läbipõlemissündroomi iseseisvana haigusena, vaid see klassifitseeritakse lihtsalt rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) -10 võtmesse „probleemid, mis on seotud eluga toimetulekuraskustega”.

• Liiga kõrge nõudmine enda vastu, samuti liiga suur pühendumus
• Valmisolek töötada peatusteta
• Enda vajaduste ja sotsiaalsete kontaktide edasilükkamine
• Puhkusest ja lõõgastumisest loobumine

Esinduslike uuringute kohaselt põleb läbipõlemissümptomeid umbes 7% kõigist töötajatest. Ohus on 20–30% kõigist töötajatest. Põhimõtteliselt võib läbipõlemine mõjutada kõiki.

Isegi mittetöötavaid inimesi, näiteks koolilapsi, pensionäre või töötuid, mõjutab läbipõlemise sündroom. Sellegipoolest on teatud ametirühmades (nt õpetajad, juhid, õed, sotsiaaltöötajad, pastorid, arstid) eriti kõrge haigestumus koos vastavate diagnoosidega. Otsustav pole siiski iganädalaste töötundide arv, vaid pigem sooritus sooritada, vaimne stress, individuaalsed tegurid ja töötingimused, mis lõppkokkuvõttes viivad täieliku kurnatuseni.

Iga-aastaste uute haigusjuhtude kohta pole täpseid andmeid, kuna läbipõlemise sündroom ei ole selgelt määratletud haigus, vaid mitmekülgsete ja mõnikord väga erinevate sümptomitega kliiniline pilt. Teaduslikult on uute juhtumite tegelikku arvu igal aastal väga raske kindlaks teha. Kindel on aga see, et uute juhtumite arv kasvab iga aastaga üha enam ja läbipõlemise sündroom levib nüüd kõikidesse ametirühmadesse.