Limaskest

Sünonüüm: limaskesta, Tunica limaskest

Määratlus

Sõna “limaskest” tõlgiti otse ladina keelest “tunica mucosa”. "Tunica" tähendab nahka, kudesid ja "limaskesta" pärineb "lima" lima. Limaskest on kaitsekiht, mis vooderdab õõnsate elundite, näiteks kopsude või kõht. Sellel on tavalisest nahast veidi erinev struktuur, sarvjas kiht ja karvad. Nagu nimigi ütleb, vastutab see epiteeli (= naha) kiht lima tootmise eest.

Limaskesta struktuur

Nagu mainitud, on limaskest mähkimata, ühe- (nt soolestikus) või mitmekihiline (nagu suuõõne) ja võivad olla lameda kujuga või pikliku, peene põhivormiga, mis on kõrgem kui lai. Kolmekihiline struktuur on kõigis limaskestades põhimõtteliselt sama: sisemine õõnsuse poole jääv kiht on lamina epithelialis limaskestad. See on tegelik epiteeli kiht.

Koekiht lahti sidekoe ja muud kiud asuvad selle peal väljastpoolt. Seda nimetatakse Lamina propria mucosae. Lamina muscularis mucosae, mis koosneb õrnast silelihasrakkude kihist, on kinnitatud epiteel.

Pinna suurendamiseks kasutatakse nn mikrovilli (sõrm-kujulised väljaulatuvad osad), kuid moodustuvad ka tsinsilliumid (cilia) või stereotsiiliad. Mida suurem on pind, seda rohkem toitaineid võib limaskest imada või vahetada. Limaskest sisaldab tavaliselt näärmeid, mis moodustavad lima (limaskesta ained) ja hoiavad seega tuunika limaskesta niiskena. Siiski on olemas ka limaskestad, näiteks tupe limaskest, mis on näärmeteta. Siin võtavad lima tootmise üle kõrvuti olevad sektsioonid.

Limaskesta funktsioon

Limaskest uueneb üsna kiiresti, umbes iga 3-6 päeva tagant. Sellel on teatud barjäärifunktsioon ja see toimib seega elundi pinna mehaanilise piiritlemisena. Lisaks võtab limaskesta sekretsiooni ja resorptsiooni üle, transportides molekule aktiivse transpordi abil limaskestale või sealt välja valgud.

Lisaks on tuunika limaskestal lümf folliikulid, mis sisaldavad “limaskestaga seotud lümfoidkoe” ehk MALT. Nad on võimelised tootma teatud immunoglobuliine, eriti palju IgA-d, ja kaitsevad end sissetungivate patogeenide eest, mis põhjustavad haigusi. Seda kaitsemehhanismi peaks säilitama mikroelementide regulaarne tarbimine toiduga ja seda saab vähendada selliste tegurite poolt nagu stress, keskkonnareostus (raskmetallid, suitsetamine, alkohol, pestitsiidid), ravimid, ebapiisav uni jne.

Järelikult allergiad (hein palavik, astma) kui ka bakteriaalne gastriit või põiepõletik ja võivad esineda ka viiruslikud limaskesta haigused (riniit ja bronhiit). Krooniline põletik võib põhjustada tuunika limaskesta paksenemist, kuid võib põhjustada ka muid sümptomeid nagu röhitsemine, kõrvetised, kõhulahtisus, verejooks jne (näiteks kroonilise põletiku korral limaskestal kõht sooled).

Sageli on tulemus operatiivne meede. Selle vältimiseks on vaja igapäevaselt toita olulisi toitaineid ja vältida halbu tegureid, nagu stress, suitsetamine, bakteriaalne või viirusnakkus jne või ravida neid võimalikult kiiresti.