Lipiidid

Struktuur ja omadused

Lipiide iseloomustab see, et nad lahustuvad orgaanilistes (apolaarsetes) lahustites ja üldiselt raskesti lahustuvad või lahustumatud vesi. Neil on lipofiilsed (rasvaarmastajad, vesi-tõrjuvad) omadused. Samuti eksisteerivad lipiidid, millel on polaarsed struktuurielemendid nagu fosfolipiidid või ioniseeritud rasvhapped. Neid nimetatakse amfifiilseteks ja need võivad moodustada lipiidseid kahekihilisi, liposoome ja mitselle. Näiteks seovad vesilahuses olevad seebid nende sees olevad rasvad puhastava efekti saavutamiseks. Lipiidides on tavaliselt palju alifaatseid või tsüklilisi süsivesinikke. Need on looduslikud ained, mida esineb kõigis elusolendites jms süsivesikuid, valgud or nukleiinhapped, loetakse biomolekulide hulka. Inimesed ei saa ise kõiki lipiide moodustada. Näiteks mõned rasvhapped ja vitamiinid tuleb koos toiduga alla neelata. Lipiide toodetakse ka kunstlikult. Lipiide võib klassifitseerida seebistuvuse järgi, st kas neid saab hüdrolüüsida tugeva alusega nagu naatriumhüdroksiid (NaOH). Seebistuvad lipiidid hõlmavad näiteks rasvu ja rasvaõlisid, seebistumatud lipiidid aga paljusid steroide ja karotenoide.

Esindaja

Looduslikud lipiidid sisaldavad struktuurilt väga erinevaid ainerühmi. Erinevalt teistest biomolekulidest pole neil ühtlast struktuuri:

  • Rasvhapped on üldiselt hargnemata ahelaga süsivesinikuahelaga monokarboksüülhapped, mida leidub muu hulgas taimsetes ja loomsetes rasvades ning rasvõlides. Eikososaniidid nagu prostaglandiinid kuuluvad ka lipiidide hulka. Need on C20-rasvhappe arahhidoonhappe derivaadid.
  • Rasvad ja rasvaõlid koosnevad peamiselt triglütseriididest, nende estritest glütserool rasvainega happed.
  • Vahad on tavaliselt pika ahelaga rasvhapete estrid happed pika ahelaga ja alifaatsed alkoholid.
  • Fosfolipiidid (fosfoglütseriidid) koosnevad hüdrofiilsetest ainetest juhataja fosfaatrühma ja alkoholiga, mis on seotud kahe rasvaga happed kaudu glütserool.
  • Sfingolipiidid on ühendid, mis sisaldavad sfingosiini glütserool. Nende hulka kuuluvad näiteks keramiidid, mis koosnevad sfingosiinist, mis on seotud rasvhappega amiid side. Seega ei ole keramiidid estrid nagu triglütseriidid.
  • Isoprenoidid (terpenoidid) on suur rühm looduslikke tooteid, mis koosnevad ametlikult isopreeni üksustest. Neid leidub näiteks eeterlikes õlides. Karotenoidid ja steroidid kuuluvad samuti isoprenoidide hulka.
  • Steroidide põhistruktuur koosneb ametlikult kolmest sulatatud tsükloheksaanist ja tsüklopentaanitsüklist. Seda rõnga struktuuri nimetatakse steraaniks või tsüklopentaanoperhüdrofenantreeniks.

Nende rühmade hulka kuuluvad ka rasvlahustuvad ained vitamiinid (A, D, E ja K).

Kasutusalad

Lipiididel on inimkehas arvukalt elutähtsaid funktsioone. Muuhulgas on neid vaja energia salvestamiseks (triglütseriidid, rasvhapped), soojusisolatsiooniks, rakumembraan kokkupanek (fosfolipiidid, kolesterooli, sfingolipiidid), antioksüdantidena (kartotenoidid), ainevahetuseks (vitamiinid), signaaliülekandeks ja kommunikatsiooniks (steroidid) ning kaitseks kahjulike mõjude eest. Ravimites kasutatakse lipiide näiteks pooltahkete ravimvormide, näiteks kreemid ja salvid, Kui toidulisanditest (nt oomega-3-rasvhapped), abiainetena, isikuhooldustoodete ja kosmeetikatoodete valmistamisel ning farmatseutiliste toimeainetena (nt steroidid, vitamiinid).

Kahjulikud mõjud

“Rasvadel” on halb maine ja avalikkus peab neid ebatervislikeks. See kehtib aga ainult siis, kui tarbimine on liiga suur ja vale. Lipiidid on hädavajalikud ja täidavad organismis elutähtsaid funktsioone.