Sissejuhatus
Ülemine ja alumine lõualuu kuuluvad inimese lõualuule. Samal ajal kui alalõug on üks luu, ülemine lõualuu kuulub kondisele näohooldusele kolju.
Kondine osa
Lõualuu on moodustatud alalõug luu (alalõug) ja ülemine lõualuu luu (ülalõualuu). The alalõug luu (alalõug) koosneb kehast (corpus mandibulae) ja raamist (ramus mandibularis). Keha on jagatud aluseks ja alveolaarseks osaks (pars alveolaris), mis sisaldab alumise lõualuu 18 hammast.
Raam (ramus mandibularis) jaguneb kaheks pikenduseks, koronoidprotsessiks ja kondüülprotsessiks, mis ühinevad temporomandibulaarne liiges (Art. Temporomandibulris). Lõualuu keha ja raam moodustavad koos alalõualuu nurga (Angulus mandibularis).
See nurk muutub vastsündinul elu jooksul 150 kraadist ja muutub siis järjest väiksemaks. Täiskasvanueas on see 120–130 kraadi ja vanemas eas tõuseb uuesti umbes 140 kraadini. See muutus on tingitud keha (corpus mandibulae) suuruse muutusest ja sõltub hammaste arvust või kujust ja olemasolust. The ülemine lõualuu luu (ülalõualuu) jaguneb kehaks (corpus maxillae), frontaalseks protsessiks (frontaalne protsess), zygomaatiliseks protsessiks, palataalseks protsessiks (palatine protsess) ja alveolaarseks protsessiks (alveolaarne protsess), milles ülemise lõualuu 16 hammast asuvad.
Temporomandibulaarne liiges
Temporomandibulaarne liiges (Articulatio temporomandibularis) moodustub alalõualuu (Mandibula) liigesprotsess (Processus condylaris), mille juhataja liigese (Caput mandibularis) ja ajalise luu (Os temporalis) pesa (Fossa mandibularis), mis asub otse välise kuulmiskanal (Meatus acusticus externus). Liigend juhataja on silindrikujuline ja liigendiga kaetud kõhr ees. Kuju tõttu nimetatakse seda sageli lõualuudeks.
Nende kahe liigendpartneri vahel asub 3-4 mm paksune nõgus, fibrokartiliseeruv liigeseketas (Discus articularis), mis on keskelt üsna õhuke ja pakseneb servade suunas. See on sulatatud igast küljest liigesekapsel (Membrana fibrosa) ja jagab temporomandibulaarne liiges kaheks kattekambriks. See toimib libiseva pistikupesana, istub juhataja temporomandibulaarliigese (caput mandibularis) ja nihkub koos sellega edasi, kui suu on avatud.
. liigesekapsel Temporomandibulaarliigese (Capsula articularis) koosneb kahest kihist. Sisemine kiht membrana synovialis, mis vooderdab kõiki sisepindu, välja arvatud liiges kõhr ja ketas ning membrana synovialis kui väliskiht, mis asub liigesekübara (tuberculum articulare) esiservas, kantakse seestpoolt ja väljastpoolt liigesepesa (articular fossa) servadele, tagant sisse ajalise luu ja kuklaluu õmbluse pindala (sutura tympanosquamosa) ja kael lõualuu (collum mandibulare). Kolm sidet väljaspool liigesekapsel tugevdada temporomandibulaarset liigest.
Välised ja sisemised sidemed (külgmised ja mediaalsed sidemed), mis kulgevad mööda liigesekapslit sygomaatilise kaare (Arcus zygomaticus) välimisest ja sisemisest küljest tahapoole nurga all temporomandibulaarse kael (Collum mandibulae). Sfenomandibulaarne ligament kulgeb sphenoidaalsest selgroost (Spina ossis sphenoidalis) kuni alalõualuu luu (Lingula mandibulae) sisepinnani. Viimane kolmest ribast on pliiatsiprotsessi riba (Ligamentum stylomandibulare), mis kulgeb pliiatsiprotsessist (Processus styloideus) kuni alalõualiigese (Angulus mandibulae) tagumise servani.
Temporomandibulaarne lüli on eriline liiges, kuna parem ja vasak pool töötavad alati koos. Mõlemad küljed on ühendatud alalõualuu kaudu ja avaldavad alati jõudu samaaegselt. Temporomandibulaarliigese ülesandeks on peamiselt ühendada alumine lõualuu ajutise luuga kolju.
See võimaldab närimisliigutust. Seal on 3 peamist liikumist. Alalõuast edasi-tagasi liigutades mõlemad liigesed käitu ühtlaselt.
Nii ka avamisel ja sulgemisel suu. Kui aga tehakse lihvimisliigutusi, st ringmõõtmisi kõigis mõõtmetes (paremale ja vasakule, edasi-tagasi, üles ja alla), liigesed liikuda asümmeetriliselt. See on võimalik ainult tänu liigese anatoomiale.
Liigend koosneb pesast, vuugipeast ja liigesekapslist. Fossa mandibularis on pesa (õõnsus, kuhu pea ulatub). See asub kolju luu.
Sellele eelneb väike küür (liigendiga tuberkulli). See takistab liigesepea liiga kiiresti kaevust välja hüppamast ja põhjustades lukk (suu ei saa enam sulgeda). Alalõualuu liigesprotsessis asuva kondüüli ja atsetabuli vahel on liigeseketas, a kõhr mis hõlbustab kondüüli libisemist atsetabulas. Kui see kõhr on vanusega kulunud, valu võib ilmneda nagu teistelgi liigesed. Koos kolme suure sidemega tagab liigesekapsel liigeste stabiilsuse.
