Pragunenud ja kuivad käed on levinud probleem, eriti madalatel temperatuuridel, kui nahka stressib külm ja kuiv kütteõhk. Nahk muutub habras ja ketendavaks ning sagedane kätepesu või kokkupuude kemikaalidega süvendab neid sümptomeid veelgi. Tuleb märkida, et lõhenenud käed pole mitte ainult kosmeetiline probleem, vaid ka a tervis risk.
Naha loodusliku happevaipa kahjustades on nahk vähem kaitstud keskkonnamõjude eest ning muutub vastuvõtlikumaks põletike ja allergiate suhtes. Sel põhjusel tuleb lõhenenud kätesse tõsiselt suhtuda ja neid tuleks ravida asjakohase ettevaatusega. Nahaprobleemide leevendamiseks või isegi ärahoidmiseks tuleb järgida kaitsemeetmeid, näiteks kindade kandmine kokkupuutel puhastusvahendite või muude kemikaalidega.
Mõnel juhul võivad lõhenenud ja karedad käed olla nahahaiguse, allergia või selliste haiguste sümptomiteks nagu diabeet mellitus. Sellistel juhtudel tuleks välja selgitada probleemide põhjus ja vastavalt ravida ka põhihaigust. Erinevad põhjused võivad põhjustada naha nn happelise mantli funktsiooni kaotuse.
Tavaliselt toodab seda rasvade näärmed, mis paiknevad kogu nahal ja mis koosneb spetsiaalsest vee-rasva segust, mis hoiab naha sees niiskust ja kaitseb seda kahjulike välismõjude eest. Rasva ja niiskuse puudumine põhjustab selle naha kaitsva barjääri funktsiooni kaotuse. Siis lähevad käed pragunema ja kuivama.
Naha struktuur ja funktsioon
Nahk on inimese organismi suurim organ ja täidab paljusid funktsioone. Nende hulka kuuluvad elutähtsad funktsioonid, nagu keha kaitsmine patogeenide, külma või kuumuse eest ja kuivamise eest. Sensoorsed aistingud nagu valu, naha, naha kaudu tajutakse ka puudutust, vibratsiooni, temperatuuri või puutetundlikkust.
Kätel ja eriti sõrmeotstel on nende aistingute tajumine eriti hästi arenenud ning neid aistinguid häirivad mõranenud käed ja nahakahjustused. Samuti vesi ja soojus tasakaal (nt higistamine kõrgemal kehatemperatuuril) reguleerib nahk. Kõigi nende funktsioonide täitmiseks koosneb nahk kolmest koekihist.
Väljastpoolt on epidermis, millele järgneb dermis ja subcutis. Ülemine nahakiht koosneb peamiselt sarvestunud rakkudest, nn keratinotsüütidest, mis moodustavad niiskuse ja patogeenide kadumise eest kaitsva kihi. Pärisnahk on palju paksem ja tugevam, sisaldades närve, naha näärmed, veri ja lümf laevad ja palju surveretseptoreid puutetunde jaoks. Subcutis koosneb peamiselt rasvkude, mis toimib energiavaruna ja kaitseb külma eest.
Kõik selle sarja artiklid:
