Müokard

Määratlus

. süda lihas (müokard) on eriline lihastüüp, mida leidub ainult südames ja mis moodustab suurema osa südameseinast. Läbi selle regulaarse kokkutõmbeid, vastutab ta veri pigistatakse välja süda (südame ülesanne) ja pumpas meie keha läbi, muutes selle elutähtsaks.

Südamelihase struktuur

. süda lihasel on nii sileda kui ka vöötlihase omadused ja see esindab seetõttu erivormi. Struktuuri poolest vastab see rohkem vöötatud, st luustikule, lihasele. Üksikud lihaskiud on üles ehitatud nii, et valgud Kokkutõmbumise eest vastutavad aktiin ja müosiin on paigutatud nii korrapäraselt, et see eriline struktuur tagab rakkude polariseeriva valguse all mingi vöödilise struktuuri.

Torukeste süsteem (membraaniga piiratud ruumid tsütoplasmas, mis toimivad kaltsium talletab ja mängib seega lihaste kokkutõmbumisel ülimalt olulist rolli) sarnaneb ka vöötlihaste omaga, mistõttu süda, nagu ka skeletilihased, on võimeline kiireks ja ennekõike võimsaks kokkutõmbumiseks. Südamelihasrakul (kardiomüotsüüt) on silelihase rakkudega ühine omadus siiski see, et igal rakul on oma tuum, mis asub tavaliselt tsütoplasma keskel. Ainult harva on rakus kaks tuuma, samas kui skeletilihasrakus võib neid olla sadu.

Seetõttu, erinevalt vöötlihasrakkudest, räägime siin ainult “funktsionaalsest” süntsütiumist, kuna rakud on omavahel tihedalt seotud, kuid pole kokku sulanud. Lisaks on omadusi, mis on ainult südamelihastel: Näiteks on oluline omadus see, et üksikud südamelihasrakud on omavahel ühendatud nn läikivate triipudega (disci intercalares). Need läikivad triibud sisaldavad desmosoome ja nakkekontakte. Need on mõlemad struktuurid, mis aitavad raku struktuuri stabiliseerida ja võimaldavad jõu ülekandmist üksikute rakkude vahel. Teiselt poolt sisaldavad läikivad ribad ka tühimike ristmikke ehk praktiliselt väikeseid „tühimikke“ naaberrakkude vahel, mille kaudu on võimalik ioonivool ja seeläbi elektriline sidumine.