Maksaentsefalopaatia (HE) (sünonüümid: maksaentsefalopaatia; hepatoentsefalopaatia; hepatoportaalne entsefalopaatia; minimaalne maksaentsefalopaatia; portosüsteemne entsefalopaatia (PSE); ICD-10-GM K72.7-: maksaentsefalopaatia ja kooma hepaticum) kirjeldab tsentraalset närvisüsteem (Kesknärvisüsteemi) düsfunktsioon, mis on tingitud ägedast või kroonilisest maks haigus. Sageli on maksa entsefalopaatia krooniline maks haigus nagu tsirroos (maksa kahanemine). Maks haigus põhjustab neurotoksiliste ainete (organismile toksiliste ainete) kinnipidamist (retentsiooni) närvisüsteem) aastal veri, Eriti ammoniaak - võõrutus maksafunktsioon on ebapiisav. Tulemuseks on neuroloogilised-psühhiaatrilised kõrvalekalded.
22–74% maksatsirroosiga patsientidest on juba „minimaalne maksaentsefalopaatia“ (sünonüüm: latentne (varjatud) maksaentsefalopaatia) (vt jaotist „Klassifikatsioon“). Maksatsirroosi esinemissagedus (uute juhtude sagedus) on umbes 250 juhtu 100,000 XNUMX elaniku kohta aastas (Euroopas ja Ameerika Ühendriikides).
Käik ja prognoos: Maksaentsefalopaatia on potentsiaalselt pöörduv (pöörduv) ja piisav ravi. Keskendutakse põhihaiguse ravile. Lisaks ravitakse maksa entsefalopaatiat sümptomaatiliselt. Sümptomid ulatuvad kergetest meeleolumuutused või vaesed kontsentratsioon maksale kooma (kooma hepaticum). Isegi haiguse varjatud staadiumis („minimaalne maksaentsefalopaatia“) on kahjustatud inimeste töövõime, autojuhtimine ja lõpuks elukvaliteet halvenenud. Kliiniliselt väljendunud maksaentsefalopaatia esineb sageli episoodiliselt. Iga episood toob kaasa psühhomeetrilise jõudluse halvenemise, elukvaliteedi languse ja suremusriski (surmaohu) suurenemise. Kroonilist progresseeruvat (püsivalt progresseeruvat) kulgu nähakse harva. Võimalik on ka fulminantne (äkiline, kiire ja raske) kulg, nt ägeda korral maksapuudulikkus. Sel juhul võib kahjustatud isik sattuda a kooma mõne päeva jooksul.
