Määratlus
Metaboolne sündroom ei ole iseseisev haigus, vaid erinevate haiguste kombinatsioon, mis kõik kujutavad endast riskifaktoreid arterioskleroos südame-veresoonkonna haigused. Samal ajal mõjutab metaboolne sündroom umbes 25% elanikkonnast ja tendents kasvab. Muu hulgas on see tingitud elanikkonna kasvavast rikkusest ja sellest tulenevatest eluviisidest, nagu vähene füüsiline töö, vähene liikumine ja rohke toit.
Metaboolse sündroomi moodustavate tegurite hulgas on
- Rasvumine (rasvumine)
- Kõrge vererõhk
- Vere lipiidide väärtuste tõus
- Suurenenud kolesteroolitase
- Insuliiniresistentsus või väljendunud II tüüpi suhkurtõbi
Metaboolse sündroomi täpset põhjust ei saa kindlaks teha. Kindel on see, et rasvarakkudel on metaboolse sündroomi kõigi sümptomite tekkimisel otsustav roll. Põhjuste hulka kuuluvad seetõttu eelkõige kõrge kalorsusega toidud dieet koos vähese liikumisega.
See võib viia mitte ainult ülekaaluline aga ka insuliin vastupanu. Hormoon insuliin vastutab veri suhkrutaset ja tagab toidust võetud suhkru imendumise lihas- ja rasvarakkudesse. Kui see regulatsioon on häiritud, ei metaboliseeru imendunud suhkur enam korralikult ja settib rasva kujul kõhu piirkonnas.
Insuliin vastupanust võib hiljem kujuneda diabeet. Lisaks väheneb vee ja soolade eritumine neerude kaudu, mis võib viia kõrge vererõhk. Geneetiline eelsoodumus võib olla ka osa metaboolse sündroomi põhjustest.
Sageli on perekondlik eelsoodumus insuliiniresistentsus, mida soodustab ebatervislik eluviis veelgi. Kõik need sümptomid võivad seejärel viia pärgarterid. Kõrge vererõhk põhjustab verele pisikesi kahjustusi laevad vaskulaarses seinas, kuhu suurenenud rasv ja kolesterooli seejärel salvestatakse. Need hoiused (naastud) muutuvad üha suuremaks ja veri laevad muutuvad üha kitsamaks, nii et veri ei saa neist enam korralikult läbi voolata. Nagu liiga vähe veri jõuab aja jooksul elunditeni, sellel võivad olla tõsised tagajärjed.
Kõik selle sarja artiklid:
