Metatarsaalgia on a valu metatarsa piirkonnas, kus ainult valu piirkonnas metatarsaalne luud (Os metacarpalis) 2-5 on lisatud, sest valu esimese piirkonnas metatarsaalne luu (Os metacarpalis I) ravitakse eraldi. Enamikul juhtudel on valu pöialuudest tekib treeningu ajal, näiteks kõndimisel.
Põhjustab
Primaarse metatarsalgia põhjused on tavaliselt tingitud valest või liigsest koormusest, samas kui sekundaarne metatarsalgia on a valu keskmises jalas selliste krooniliste haiguste tõttu nagu reuma or podagra. Pealegi võib metatarsaalgia olla tingitud ka valest jalatsist. Eriti naised, kellele meeldib kanda kõrge kontsaga kingi või sundida jalga liiga kitsastesse kingadesse, soodustavad jala väärarengut, mis võib põhjustada metatarsaalgiat.
Näiteks on jala tüüpilised väärarendid hallux valgus, haamervarba või küünisvarba. Lisaks kaob vanusega vananedes kaitsev rasvapadi, mis füsioloogiliselt asub jala all ja pehmendab seega meie samme, vanuse kasvades üha enam (atroofia). See toob kaasa asjaolu, et meie pöialuud peab taluma suuremat koormust.
Kui tegemist on nüüd valede jalatsite tõttu ülekoormuse või vale laadimisega, võib see põhjustada metatarsaalgiat. Muud põhjused võivad olla ka nn tendosünoviit, mille korral Kõõlused mis juhivad luud jala on ülekoormatud ja seetõttu põletikulised ning võivad mõnikord põhjustada tugevat valu. Metatarsaalgia võib tekkida ka siis, kui metatarsa piirkonnas asuvad sidemed (ligamenti) on ülekoormatud.
Äärmiselt harva on selles piirkonnas pehmete kudede kasvaja süüdi metatarsa piirkonnas tekkivas valus. Sagedamini tekib metatarsaalgia aga pärast a luumurd or verevalumid pöialuude piirkonnas. Kuna valu tekib siis pärast tegelikku traumat (antud juhul luumurd), nimetatakse seda traumajärgseks metatarsalgiaks.
Äärmiselt harvadel juhtudel aseptiline luu nekroos (Köhleri tõbi II tüüp), a luukasvaja või krooniline periostiit võib olla metatarsalgia põhjus. Juba olemasoleva puhul krooniline haigusnagu osteoartriit, võib tekkida ülalnimetatud sekundaarne metatarsaalgia. Siin on tegelik haigus (näiteks artroos) levib teistele kehaosadele ja metatarsa puhul on tulemuseks metatarsalgia.
Üldiselt on metatarsalgia kõige levinum põhjus siiski valed jalanõud ja sellest tulenev metatarsa väärasend. Äärmiselt harva on selles piirkonnas pehmete kudede kasvaja süüdi metatarsa piirkonnas tekkivas valus. Sagedamini tekib metatarsaalgia aga pärast a luumurd or verevalumid aasta metatarsaalne Piirkond.
Kuna valu tekib siis pärast tegelikku traumat (antud juhul luumurdu), nimetatakse seda traumajärgseks metatarsaalgiks. Äärmiselt harvadel juhtudel aseptiline luu nekroos (Köhleri tõbi II tüüp), a luukasvaja või krooniline periostiit võib olla metatarsalgia põhjus. Juba olemasoleva puhul krooniline haigusnagu osteoartriit, võib tekkida ülalnimetatud sekundaarne metatarsaalgia. Siin on tegelik haigus (näiteks artroos) levib teistele kehaosadele ja metatarsa puhul on tulemuseks metatarsalgia. Üldiselt on metatarsalgia kõige levinum põhjus siiski valed jalanõud ja sellest tulenev metatarsa väärasend.
