Mis on antigeenid? | Antikehad

Mis on antigeenid?

Antigeenid on inimkeha rakkude pinnal olevad struktuurid või ained. Nad on enamasti valgud, kuid võivad olla ka rasvad, süsivesikuid või isegi täiesti erinevad kompositsioonid. Kas need on keha enda struktuurid, mis tavatingimustes on inimkehas alati olemas, või on need võõrkehad või ained, mis on kehasse jõudnud, kuid tegelikult sinna ei kuulu.

Need võõrad antigeenid tunnevad tavaliselt ära kaitsesüsteemi B- või T-lümfotsüüdid ning seovad ja muudavad need antikehade mida on varem tootnud B-lümfotsüüdid. Kohe alguses immuunsüsteemi õpib vahet tegema keha enda ja võõrkehade vahel, nii et tervislikes oludes võideldakse ainult võõraste antigeenidega. Kui aga immuunsüsteemi tunnistab ekslikult keha enda kahjutuid struktuure võõrantigeenidena ja võitleb ka nendega, seda patoloogilist protsessi nimetatakse autoimmuunreaktsiooniks, millest võivad välja areneda autoimmuunhaigused.

Antikehade funktsioon

Peamine funktsioon antikehade on organismi sattunud patogeenide või võõrkehade või materjalide äratundmine, sidumine ja hävitamine. B-lümfotsüütide (teatud valge veri rakud) saab jagada erinevatesse klassidesse antikehade, millest igaühel on erinevad ülesanded ja omadused ning mõnel neist on peamine toimekoht keha erinevates osades. Kui kaitsesüsteem tunneb organismis patogeeni või võõrmolekuli (antigeeni) ära, hakkavad B-rakud kohe tootma vastavat antikeha, mis seejärel ühendab oma ühe ühenduspunkti võitletava struktuuriga ja teise ühendusega osutada teistele keha kaitserakkudele (nt makrofaagid = puhastavad rakud). Seejärel need aktiveeritakse ja omandavad antikeha-antigeeni kompleksid, muutes võõrad ained või patogeenid kahjutuks.

Antikehade sõeluuring

Antikehade sõeltest (lühidalt AKS) on laborimeditsiini test, mille käigus patsient veri seerumit skriinitakse teatud antikehade suhtes, mis on suunatud punaste vereliblede membraani spetsiifiliste struktuuride (antigeenide) vastu (erütrotsüüdid). Punase vastu eristatakse tavalisi ja ebaregulaarseid antikehi veri rakud: tavalised on niinimetatud anti-A ja B-vastased antikehad, kusjuures anti-A antikeha esineb B-veregrupiga patsientidel, B-vastane antikeha vastavalt A-veregrupiga patsientidel. sisaldama D-vastast antikeha, mis on suunatud reesusfaktori D vastu. Regulaarsete ja ebaregulaarsete antikehade leidmiseks patsiendi vereseerumis segatakse patsiendi seerum pärast vereproovi võtmist vastavate antigeenidega, nii et antikehade olemasolu korral toimub vere kokkukleepumine: test hinnatakse seejärel positiivseks. Antikehade sõeluuring tehakse peamiselt vereülekannete ettevalmistamiseks ja selle osana rasedus sõelumine. Igapäevases kliinilises praktikas kasutatakse antikehade määramiseks näiteks nakkushaiguste või autoimmuunhaiguste kontekstis mõistet „antikehade skriiningtest“, kuid seda ei tohiks segi ajada ülalkirjeldatud tegeliku tähendusega.