Sünonüümid kõige laiemas tähenduses
parotiit, parotiidi epideemia
Määratlus
Mumps on põhjustatud paramüksoviiruste rühma kuuluvast mumpsiviirusest. Ägeda, väga nakkusliku (= nakkava) viirushaiguse edastab piisknakkus otsekontakti või kontakti kaudu sülg-saastunud esemed haigelt inimeselt. Peamine sümptom on valulik põletik süljenäärmed, mis on mõlemal poolel olemas 75% juhtudest.
EpidemioloogiaRessursid
Mumpsiviirus on levinud kogu maailmas ja põhjustab haiguste puhanguid, eriti lastel külmhooajal. Pärast 15. eluaastat on 90% elanikkonnast mumpsiviiruse suhtes immuunne (st nakatunud); see puutumatus kestab kogu elu. 1/3 haigestunutest ei näita haiguse sümptomeid (= nn kliiniliselt ebaselge kulg).
Sümptomid
Pärast viiruse inkubatsiooniperioodi kehas, mis kestab keskmiselt 12–25 päeva, järgneb prodromaalne staadium (= eelkäija staadium), mille jooksul patsientidel on kõrgem temperatuur, nad tunnevad end nõrkana ja jõuetuna ning võivad kurta peavalu, kael ja kõrvavalu. Haiguse progresseerumisel on patsientidel tavaliselt kõrge palavik ja väljendunud üldine haigusetunne. Nad kannatavad pealiskaudselt piinarikka käes süljenäärme põletik, mis mõjutab peamiselt parotid nääre (= parotid näär, Glandula parotis): põletik mõjutab esialgu ainult ühte külge ja on muljetavaldav näärme häguse, taignase tursena kõrva ees ja taga.
Kõrvapulk paistab turse tõttu välja ja kahjustatud inimene kaebab valu selles piirkonnas, eriti närides. Umbes 1-2 päeva pärast mõjutab 75% juhtudest põletikuline protsess ka teist külge. Põhimõtteliselt võib viirus mõjutada kõiki keha näärmelisi organeid, mistõttu süljenäärmed allpool keel ja näärmed asuvad alalõug sageli ka mõjutatud. Lisaks võib tekkida nn viiruslik eksanteem, mis on punakas nahalööve eriti näol.
