Järgnev on ülevaade ja lühikirjeldus olulisematest nahamuutustest. Te saate teavet naha üksikute fluorestsentside ja nende esinemise tüüpiliste kliiniliste piltide kohta. Igas jaotises on teil võimalus ka meie peamistele artiklitele juurde pääseda ja neid vastu võtta Lisainformatsioon.
Nahamuutuste vormid
Allpool loetletud nahakahjustused kirjeldavad võhivõtteid, mida dermatoloog kasutab nahakahjustuste meditsiiniliselt täpseks kirjeldamiseks. Nahakahjustusi nimetatakse naha fluorestsentsideks. Nende õisikute abil saab kirjeldada kõiki nahahaigusi.
Naha fluorestsentse võib jagada umbes kahte rühma:
- Esmased õisikud on nahamuutused, mis on otseselt põhjustatud nahahaigusest
- Sekundaarne klorestsents Sekundaarne klorestsents tuleneb kas primaarsest fluorestsentsist või naha välistest kahjustustest
Siin on ülevaade primaarsetest õisikutest:
- Makula on ümberpiiratud, palpeerimata nahamuutus. Nii et saate selle koha piirid hõlpsasti ära tunda, kuid täppi ennast ei tõsteta. See tähendab, et muutust ei saa tunda, makulat lihtsalt naha peal silitades.
Makula on piiratud oma ülemisest nahakihist.
- Papula, mida nimetatakse ka sõlmekeseks või papulaks, on väike piiritletud ülimuslikkus. On ülemise, aga ka naha nahakihi papuleid. Papuleid leidub näiteks aastal akne.
- Režiim ehk sõlm on piiratud aine levik nahas või naha all.
Need on papulist suuremad.
- . urtikavõi wheal on hägusalt määratletud tasane reljeef.
- Vesiikul ehk mullpakend on vedelikuga täidetud õõnsus naha ülemises kihis, epidermises.
- Bulla, see põis, sarnaneb vesiikuliga, ainult suurem. Need suured vedelikuga täidetud mullid arenevad sageli väikestest vesiikulitest.
- Pustul, pustul, on leukotsüütide steriilne, kollakas kogunemine (valge veri rakud) epidermise õõnes (naha ülemine kiht). Pustuleid leidub näiteks aastal psoriaas ja akne.
Lühike ülevaade sekundaarsetest fluorestsentsidest:
- Skaala Squama iseloomustab sarvelamellide suurenenud kogunemine.
Need skaalad esinevad peamiselt aastal psoriaas.
- Koor, koor, on kuivatatud sekretsiooni ladestumine.
- Cicatrixi, armi, iseloomustab eelmise defekti paranemine. Arm võib olla kas atroofiline (vähem kude kui varem) või hüpertroofiline (suurenenud koekasvuga).
- Rhagade ehk lõhenemine on pilukujuline pisar, mis ulatub pärisnahka. Keratiniseerimata naha-limaskesta piirkondades nimetatakse neid lõhedeks.
Sageli esinevad need nurkades suu.
- Erosioon (hõõrdumine) on pindmine defekt, mis paraneb ilma armideta.
- Excoratio on defekt, mis ulatub pärisnahka (naha alumine kiht). Sellegipoolest paraneb excoratio tavaliselt ilma armideta. Defekt on seetõttu sügavam kui erosioonil.
- An haavand või kasvaja kirjeldab sügavamale ulatuvat defekti, mis pärast paranemist jätab armi.
- Atroofia on koekadu ilma eelneva defektita.
- Pustul (pustul) võib esineda ka sekundaarse klorestsentsina.
