nahk

Naha struktuur

Nahk (cutis), pindalaga umbes 2 m2 ja see moodustab 15% kehakaalust, on see üks inimese suurimaid organeid. See koosneb epidermisest (ülemine nahk) ja selle all olevast nahakihist (nahanahast). Äärmine kiht, epidermis, on keratiniseeritud mitmekihiline lamerakk epiteel ilma veri laevad. Kõige olulisem rakutüüp on keratinotsüüdid, mis moodustavad keratiini, a vesi-lahustumatu kiuline valk. Epidermis sisaldab ka pigmendirakke (melanotsüüte) ja immuunrakke. Selle välimine kiht, sarvkiht, koosneb surnud sarvrakkudest. Epidermis uueneb pidevalt alt ülespoole.

  • Epidermis
  • Dermis

Pärisnahk on perfusiooniga ja koosneb sidekoe elastsega kollageen kiud. Kõige olulisemad rakutüübid on fibroblastid. Pärisnahk sisaldab närve ja retseptorid ning esindab juuksed ja näärmed. Pärisnaha all asub subkuti (hüpodermis), mida anatoomiliselt ei loeta nahaks ja mis sisaldab rasvkude. Cutis ja subcutis moodustavad koos nahakatte. Oluliste naha lisade hulka kuuluvad juuksed, küüned, ekriin higinäärmed, apokriinsed lõhnanäärmed ja rasvade näärmed.

Naha funktsioonid

Nahk täidab keha jaoks mitmeid olulisi funktsioone.

  • See kaitseb kahjulike mõjude ja nakkuste eest. See kaitseb füüsikaliste, keemiliste, termiliste ja bioloogiliste stiimulite eest.
  • Nahal on vesi-tõrjuvad omadused. Ühelt poolt kaitseb see vesi kaotus seestpoolt ja teiselt poolt tagab, et väljastpoolt vett koesse ei tungiks.
  • Nahk on oluline termoregulatsiooni jaoks. See hoiab ära soojuskadu ja higistava hüpertermia korral.
  • Nahk on meeleelund, mis tunnetab puudutust, survet, valu, soojust ja külm.
  • Nahal on ka metaboolne funktsioon. See sünteesib D-vitamiini epidermise alumistes kihtides, kihistuses ja kihis spinosumis.
  • Nahal on oluline suhtlusfunktsioon ning see on oluline välise välimuse ja füüsilise atraktiivsuse jaoks.
  • Lõpuks saab nahk ise taastuda ja paraneda haavad.