Neer

Sünonüümid

Neerukaud, neerupoolus, neeruvaagna, neeru hilus, ekslev neer, ajukoor, neeru medulla, nefron, esmane uriin, neeruvaagna põletik Meditsiiniline: Ren

Neeru anatoomia

Neer, mida igal inimesel tavaliselt kaks on, on ligikaudu oakujuline. Iga neer kaalub umbes 120-200 g, kusjuures parem neer on üldiselt vasakust väiksem ja kergem. Neeru orienteerimiseks kirjeldab arst ülemist ja alumist neerupoolust (neeru ülemine ja alumine ots), neeru eesmist ja tagumist pinda ning mediaalset (st keha keskele suunatud) ja külgmist (välimine) serv.

Neeru mediaalses (sisemises) servas on süvend, nn neeru hilius. See on koht veri laevad jõuda ja lahkuda neerust. The neeruvaagna asub ka siin, kust uriin siseneb põis kaudu kusejuha.

Neer on kaetud kõva kapsliga sidekoe (capsula fibrosa). Selle all on rasvakiht, capsula adiposa, mis kaitseb neere šokkide ja vibratsiooni neelamise kaudu. Tõsise kõhnumise korral (näiteks anoreksia) võib see rasvakiht täielikult puududa, mis põhjustab neeru toe puudumise tõttu oma asendit (nn ekslev neer).

Neeru asend muutub koos keha asendiga ja selle ajal hingamine: seistes on neerud seetõttu madalamad kui lamades ja sisse hingates on madalamad kui välja hingates. Tänu ruumi hõivatud maks (hepar), parem neer asetseb vasakust veidi madalamal. Igal neerul on oma tuiksoon (A. renalis), mis pärineb aordiJa vein (V. renalis), mis kannab veri madalamale õõnesveen.

Neeruarterid varustavad ka neerupealised, kusejuha ja rasvkapslid koos toitainete ja hapnikuga. Enne neeru hilusesse sisenemist iga neer tuiksoon jaguneb 2 - 3 haruks. Täiendava neeru leidmine pole ebatavaline laevad, kuid neil pole haiguslikku väärtust.

Sellest hoolimata teadmised sellistest ebatavalistest veri voolutingimused, näiteks töötamise ajal, võivad olla olulised.

  • Neeruüdi
  • Neeru ajukoor
  • Neeruarter
  • Neerude veen
  • Kusejuha (kusejuha)
  • Neerukapsel
  • Neerude tupes
  • Neeruvaagna

Neer jaguneb: Värvi ja struktuuri poolest on need selgelt eristatavad. 1. neeru medulla (medulla renalis): Neeru medulla koosneb u.

12 - 15 koonilist püramiidi, mille põhi on suunatud neeru pinna suunas, samas kui ots (papill) projektid neeruvaagna. Rakenduses on mitu ava papill mille kaudu uriin siseneb neeruvaagna. 2. neerukoor (Cortex renalis): Neeru koor ulatub üle süvendipüramiidide aluse.

Pikisuunalistel lõikudel on pind veeruline (nn Bertini sambad). Medullaarne püramiid koos sellega seotud kortikaalse kihiga moodustab neerusagara, mis on ligikaudu kiilukujuline. Neeru põhiühik on nefron.

See koosneb: mida saab jagada neeru erinevateks osadeks. Kokku on igal inimesel umbes 2 miljonit nefronit! 1. neerukeha (glomerulus) Neerukeha on kõige väiksema verega pall laevad (kapillaarid), ühe sissevoolava ja ühe väljuva anumaga (vaskulaarne poolus).

Seda ümbritseb kapsel (Bowmani kapsel), mis koosneb kahest lehest. Vere proteiinivaba filtraat (primaarne uriin) vabaneb interstitsiaalsesse ruumi, mis suunatakse kusepooluse (vaskulaarpooluse vastas) kanalisüsteemi. Pallis olevate kapillaaride seintel on suured poorid, mille kaudu saab verd kapslisse filtreerida.

Valgu läbipääsu takistavad jalarakud (podotsüüdid), mis katavad poorid jalgadega nagu mingi sõel ja takistavad liiga suurte osakeste läbipääsu. Vaskulaarpoolusel on kokkupuutepunkt kuseteedega, makula densa. Siin mõõdetakse uriini soolalahuse kontsentratsioon ja sõltuvalt tulemusest muutub verevool ja seega glomerumi filtreerimisvõime.

2. neerutuubulid Neerutuubuleid saab jagada erinevateks osadeks. Kogumistorudest jõuab nn sekundaarne uriin (umbes 1.5 - 2 l päevas) neeruvaagnasse ja seejärel kusejuhade kaudu põis.

  • Neerukoor ja
  • Neerude medulla.
  • Neerukehad ja
  • Neerutuubulid,
  • Selle kanali vooderdatud rakkudel on tugevalt volditud pind (harja äär). See on koduks erinevatele kanalitele ensüümide, millel on kanalid ja poorid vee, suhkru (glükoosi), aminohapete, naatrium, kaalium, kloriid, fosfaat ja kusihape. Ainete vahetamine võib aga toimuda ka rakkudest mööda interstitsiaalsete ruumide kaudu.
  • Vahetoruubul (üleminekutükk) kahaneva ja tõusva osaga (Henle aas) Vooderakud on tasased ja neil pole harjapiiri. Siin imendub vesi uuesti ja uriin kontsentreerub.

    See saavutatakse tavalise soola kogunemisega ümbritsevasse koesse, mille tulemuseks on torustiku vee väljavool.

  • Distaalne toru (keskosa) pikliku ja käänulise sektsiooniga. See liigub ajukooresse ülespoole, kus see puutub kokku makula densa-ga vaskulaarpoolusel (vt eespool). Siin imendub taas tavaline sool, mis soodustab vee pääsemist, ja kaalium vabastatakse. Neid protsesse kontrollib hormoon neerupealised (aldosteroon).
  • Tubulus reuniens (ühendav tubulus) See on nefroni viimane lõik.

    See on käänuline ja mahutab mitu distaalset torukest. Seejärel lõpeb mitu torukest kogumistorus. Kõik keerduvad torukujulised sektsioonid asuvad ajukoore labürindis, kõik sirged medullas.

  • Neerude kogumistoru kasutatakse vee imamiseks vastavalt vajadusele ja uriini kontsentreerimiseks hormooni kontrolli all ADH (antidiureetiline hormoon).
  • Kõhuarter (aorta vēdera)
  • Ülemine soolearter (Arteria mesenterica superior)
  • Neer
  • Neeruarter (Ateria renalis)
  • Munasarjaveen Munasarjaveen (munasarjavähk)
  • Munasarjaarter (munasarjaarter) (Arteria ovaricatesticularis)
  • Neeruveen (Vena renalis)
  • Alumine õõnesveen (õõnesveen)

Peaaegu kõik neerukasvajad on nn neerurakk-kartsinoomid.

Need pahaloomulised kasvajad (pahaloomulised kasvajad) on suhteliselt tundetud keemiaravi ja võib läbida hoopis teistsuguse kursuse. Neer vähk on tavaliselt eakate patsientide kasvaja (tavaliselt 60–80 aastat). Äge neerupuudulikkus (ANV) võib olla mitmesuguseid põhjuseid, nt

äge glomerulonefriit, neerude veresoonte kahjustus (nt vaskuliit), toksiinid jne. See areneb sageli pärast tõsiseid vigastusi, operatsioone, šokk või sepsis. Mitme organi puudulikkuse kontekstis on selle prognoos eriti halb. Kui tuiksoon (tromboos or emboolia) või selle haru on blokeeritud nt a verehüüve, tekib toitumispiirkonnas neeruinfarkt (koekaotus), mis tähendab, et neerukude sureb enam verega.