eesti keeles: unehäired neuroloogiliste häirete korral. Pange tähele ka meie teemat psühholoogiliselt põhjustatud unehäired
Määratlus
Unehäired on jagatud kolmeks alaks:
- Unehäired uinumisel ja uinumisel
- Une-ärkveloleku rütmi häired
- Suurenenud unekalduvus
Unehäired ilma orgaaniliste või psühhiaatriliste põhjusteta on määratletud kui esmane unehäire. Seevastu unehäireid, millel on tõendatav orgaaniline või psühhiaatriline põhjus, nimetatakse sekundaarseteks unehäireteks. Neuroloogilisi unehäireid põhjustavad peamiselt sellised neuroloogilised häired nagu: Sellegipoolest on ainult mõned neuroloogilised haigused, unehäired või mille otsene tagajärg on unehäire.
- Parkinsoni tõbi
- Insult
- Hulgiskleroosi
- Lihasehaigused
- Aju kasvaja
- Kooma
- Epilepsia
- Peavalu
- Krooniline valu
Narkolepsia - unesõltuvus
Narkolepsia avaldub päevasel unisusel, lihastoonuse äkilisel kadumisel (katapleksia), uneparalüüsil (uneparalüüsil) ja hallutsinatsioonid mis tekivad vahetult enne uinumist (hüpnagoogilised hallutsinatsioonid). Umbes 50 protsendil näib narkolepsia põhjus olevat geneetiline. Kuid narkolepsiat esineb ka kasvajate korral, aju tüve infarktid ja ajutüve /nägemiskühm kahjustused.
Põhjuseks peetakse tavaliselt tsentraalse häireid närvisüsteem, st une / ärkveloleku rütmi eest vastutavate piirkondade häire. Ligikaudu 40 protsendil haigestunutest ei esine seda haigushooge, vaid tähelepanu ja mälu lüngad (amneesia) tohutu päevase aja tõttu väsimus. Kui narkolepsia tekib rünnakute korral, iseloomustab seda lihastoonuse äkiline kaotus (katapleksia).
Emotsionaalsed liigutused (nt naermine) võivad vallandada sellised “kataplektilised” rünnakud, mille korral mõjutatud inimene võib narkolepsia-katapleksia sündroomi tõsise ilmingu korral isegi välkkiirelt maapinnale kukkuda. Patsientide uneperiood on piiratud, st eriti öö alguses magavad nad väga halvasti ja kannatavad selle all hallutsinatsioonid eriti siis. Narkolepsia diagnoosimisel elektroentsefalograafia on muude oluliste laborikatsete seas valitud meetod.
Lisaks ravimite ravile sümptomite vähendamiseks, nt L-dopa, epilepsiavastased ravimid ja imipramiin või klomipramiin kataplektiliste krampide pärssimiseks, käitumuslik teraapia meetmed on eriti tõhusad (unehügieen, haigusega tegelemine). Oluline on, et kannatanu sotsiaalne keskkond saaks teavet haiguse kohta, et vältida arusaamatusi ja vajadusel pakkuda abi narkoleptilise rünnaku korral. Narkoleptikumid peaksid vältima alkoholi ja rahustavaid (rahustavaid) ravimeid ning ei tohiks autot juhtida.
