Osteosarkoom

Kogu siin toodud teave on ainult üldist laadi, kasvajaravi kuulub alati kogenud onkoloogi kätte!

Sünonüümid

Luu sarkoom, osteogeenne sarkoom

Määratlus

Osteosarkoom on pahaloomuline luukasvaja mis kuulub peamiselt osteogeensete (= luu moodustavate) pahaloomuliste (= pahaloomuliste) kasvajate rühma. Statistilised uuringud näitavad, et osteosarkoom on kõige levinum pahaloomuline kasvaja luukasvaja. Lisaks saaks kindlaks teha haiguse esinemissageduse kasvu kasvueas, kuid ka täiskasvanud võivad haigestuda.

Osteosarkoomid kipuvad tekkima metastaasid varases staadiumis. Seoses osteosarkoomi lokaliseerimisega leiti, et kasv liigesed pika torukujulise luud, näiteks küünarluu ja raadius, on tavaliselt mõjutatud. Põlveliigese lülisammas (= 50% kõigist osteosarkoomidest) ja puusaliiges liigesed ja nii edasi

see võib samuti mõjutada. Koeuuringute (= histoloogiliste uuringute) käigus selgus, et osteosarkoomid koosnevad nn luu moodustavatest polümorfsetest rakkudest ja. Osteosarkoomid on - nagu eespool mainitud - pahaloomulised kasvajad: osteosarkoomil on erinevaid alarühmi.

Sõltuvalt nende asukohast või päritolust võib leida järgmist: Histoloogiliste uuringute käigus on kindlaks tehtud, et osteosarkoomil esineva haiguse korral on olemas luurakud, mis ei suuda enam toota luu põhiainet (luu) kaltsium). Sellistel nn kasvajarakkudel on omadus levida. Nad ei austa rakupiire.

Nagu definitsioonis juba mainitud, esinevad osteosarkoomid eelistatult kasvulõhes. Ligikaudu 50% kõigist diagnoositud osteosarkoomidest asuvad põlveliigese. Muud lokaliseerimised võivad olla: küünarluu, raadius, puusaliiges, selgroolüli,… Osteosarkoomid kalduvad metastaseeruma.

Tekkimine metastaasid (= teiste kehapiirkondade koloniseerimine kasvajarakkudega) on eriti sagedane kops või lümf sõlmed. Koloniseerimine lümf sõlmed on palju harvem. Kui haigus avastatakse piisavalt vara, on metastaase võimalik vältida.

Haiguse varajases staadiumis olevad sümptomid ei ole esialgu kuigi soovituslikud, kuid osteosarkoomi radikaalse kasvu tõttu on sellised sümptomid nagu (rasked) valu ja paistetus ilmub. Neid sümptomeid tuleb eristada diferentsiaaldiagnoos. Sageli on esimene kahtlus, et tegemist on luupõletikuga (osteomüeliit).

Röntgen diagnoosi saamiseks saab teha uuringuid. Lisaks võimalik metastaasid saab tuvastada kolmefaasilise abil stsintigraafia. Seda diagnostilist protseduuri kasutatakse eelkõige edu kontrollimiseks pärast keemiaravi või järeluuringuteks (korduste välistamine).

Samuti kasutatakse sageli CT-d. CT abil saab hinnata kasvaja ulatust. Eriti pärast keemiaravi, angiograafia (= Röntgen diagnostiline pildistamineveri) laevad pärast süstimist Röntgen kontrastainet) saab ka läbi viia.

Et teha kindlaks, kas kasvaja on pahaloomuline või mitte, eemaldatakse kude ja uuritakse seda a biopsia. Teraapia jaguneb tavaliselt kaheks faasiks: see kahefaasiline ravi suurendab oluliselt patsiendi prognoosi. Ainult kirurgilise ravi korral oli taastumise tõenäosus (ainult) 20%.

Vastavas osas käsitletakse ravivormi üksikasjalikumalt. Praegu pole veel selge, millised tegurid soodustavad osteosarkoomi esinemist. Nagu peaaegu kõigi teiste luukasvajate puhul, arvatakse, et vallandavateks teguriteks on hormonaalsed ja kasvuga seotud tegurid.

Harva areneb osteosarkoom Paget'i tõbi, või pärast seda kiiritusravi or keemiaravi mõne muu olemasoleva haiguse suhtes. Statistilised uuringud on siiski näidanud osteosarkoomi tekkimise tõenäosuse suurenemist retinoblastoom (laste silma kasvaja). Prognoosi ei saa sõnastada üldistatult.

Osteosarkoomi prognoos sõltub alati paljudest individuaalsetest teguritest, nagu diagnoosimise aeg, kasvaja esialgne suurus, lokaliseerimine, metastaasid, reaktsioon keemiaravile, kasvaja eemaldamise ulatus jne. Siiski võib öelda, et viie aasta elulemus modifitseeritud ravivormiga on võimalik saavutada umbes 60% (vt eespool).

  • Luust pärinev osteogeenne sarkoom.
  • Osteosarkoomid, millel on kalduvus luustumisele või osteoidkoe moodustumisele (= osteoidakroom)
  • Keemiaravi eeltöötlus
  • Kasvaja kirurgiline eemaldamine